Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Piirkonna ajalugu muuda
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihelkonna põhjal.[1]
Kihelkond oli tihedasti asustatud. Liivimaa kroonikas on mainitud (seoses eestlaste ristimisega 1220) Kettise ja Jalgsema küla. Esimese kiriku ehitasid Kettise külla (arvatavasti 1221–1223) taanlased. Esimene teade kirikukihelkonna (Keytingen, hiljem Sankt Johannis) kohta pärineb aastast 1253. Pastor Christian Kelch asutas arvatavasti 1685. aastal talurahvakooli (Põhja-Eesti esimesi). 19. sajandil oli kihelkonnas mitmel korral talurahvarahutusi. Talud osteti Järva-Jaanis päriseks mõnevõrra varem kui enamikus Põhja-Eesti kihelkondades.[2]
Järva-Jaani kihelkonna mõisad muuda
Kihelkonnas paiknes 16 mõisat – 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 4 karjamõisat.[1]
- Järva-Jaani kirikumõis (Pastorat St. Johannis)
- Einmanni mõis (Korps) rüütlimõis
- Kaeva mõis (Kaewa), Einmanni kõrvalmõis
- Karinu mõis (Kardina) rüütlimõis
- Kuie mõis (Kui) rüütlimõis
- Kursi mõis (Kurs) Einmanni mõisa kõrvalmõis[küsitav]
- Kuksema mõis (Jürgensberg) rüütlimõis
- Kuusna mõis (Kusna) rüütlimõis
- Metsamõisa mõis (Karlsbrunn) poolmõis
- Metstaguse mõis (Metztacken) rüütlimõis
- Orina mõis (Orgena) rüütlimõis
- Pähu mõis (Pähho), Kuksema kõrvalmõis
- Rava mõis (Rawaküll) rüütlimõis
- Roosna-Alliku mõis (Kaltenbrunn) rüütlimõis, Aru karjamõisaga
- Seliküla mõis (Selliküll) rüütlimõis
- Türje mõis (Türjel), Võhmuta kõrvalmõis
- Võhmuta mõis (Wechmuth) rüütlimõis
Järva-Jaani kihelkonna vallad muuda
- Aavere vald (1866–1893)
- Einmanni vald (Korps) (1866–1892)
- Einmanni vald (1895–1917)
- Karinu vald (Kardina) (1866–1892)
- Kuie vald (Kui (Kuy)) (1866–1892)
- Kuksema vald (Jürgensberg) (1866–1917)
- Kuusna vald (Kusna) (1866–1892)
- Kurisoo vald (1866–1893)
- Metstaguse vald (Metztacken) (1866–1892)
- Orina, Järva-Jaani kirikuvald (Orgena und Pastorat St. Johannis) (1866–1892)
- Pähu vald (Pähho) (1866–1892)
- Rava vald (Rawaküll) (1866–1892)
- Roosna-Alliku (Alliku) vald (Kaltenbrunn) (1866–1892)
- Seliküla vald (Selliküll) (1866–1892)
- Võhmuta vald (Wechmuth) (1866–1893), Võhmuta vald (Wechmuth) (1893–1896), Võhmuta (Jaani, Ivanovi) vald (1896–1917)[3]
Järva-Jaani kihelkonna kalmistud muuda
Järva-Jaani kihelkonna pärand muuda
Eesti Rahva Muuseumis on Järva-Jaani kihelkonnast esemekogus 387 eset, fotokogus ligi 300 fotot, etnograafiliste jooniste kogus 34 joonist, topograafilises arhiivis 9 välitööpäevikut, etnograafilises arhiivis 6 etnograafilist kirjeldust. Esimene ese Järva-Jaani kihelkonnast kingiti muuseumile 1910. aastal, selleks oli latern Einmanni vallast.[4]
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad tänapäeval Järva ja Lääne-Viru maakonna vahel. Kihelkonna ala põhiosa moodustab Järva valla keskosa. Läänepoolsed kihelkonna alad ulatuvad Paide linna Roosna-Alliku piirkonnas. Kihelkonna idapoolne osa kuulub Tapa valda tänapäeva Lääne-Virumaal.[1]
30. maist 24. juunini 2010 toimusid I Järva-Jaani kihelkonnapäevad.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Järva-Jaani kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 3. märts 2012)
- ↑ Järva-Jaani vald eestigiid.ee (vaadatud 3. märts 2012)
- ↑ Järva-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Järva-Jaani kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 3. märts 2012)
- ↑ I Järva-Jaani kihelkonnapäevad 30.mai – 24.juuni 2010 Järvamaa infoportaal (vaadatud 3. märts 2012)
Kirjandus muuda
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 505–508.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 89.
- Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Järva-Jaani kihelkonnast 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.