Järlepa mõis (saksa keeles Jerlep) oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.

Mõisa peahoone.

Ajalugu muuda

Järlepa mõis eraldati Seli mõisast 1688. aastal ning selle rajajaks oli Johann Andreas von der Pahlen.[1] Mõisal on olnud palju omanikke:[2]

  • 1688 – Johann Andreas von der Pahlen
  • 1726 – Johann Andreas Knorring
  • 1726 – Erik Adlerberg
  • 1728 – Axel Caspar Reimers
  • 1782 – Auguste Wilhelmine Toll
  • 1785 – Axel Eberhard Reimers
  • 1799 – Moritz Kursell
  • 1803 – Otto Wilhelm von Krusenstern
  • 1880 – Otto Grünewaldt
  • 1888 – Karl Wilhelm Pilar von Pilchau
  • 1891 – Reinhold Wetter-Rosenthal
  • 1895 – Otto Lueder
  • 1913 – Otto von Krusenstern

Mõisahoone muuda

Esinduslik varaklassitsistlik mõisahäärber valmis Otto Wilhelm von Krusensterni tütre abikaasa – August von Kotzebue – eestvedamisel 1805. aastal. Pärast peahoone valmimist kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus, kus korraldati kultuuriüritusi. 1905. aasta rahutuste ajal põletatud peahoone taastati mõnevõrra muudetud kujul, peasissepääsu ette ehitati nelja sambaga kõrge portikus.[3] [1]

Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist sai mõisa omanikuks Eesti valitsus. Enne Teist maailmasõda tegutses mõisas Hendrik Antoni Tubakakompanii. Aastatel 1945–1946 oli mõisa park ja peahoone Punaarmee Eesti Korpuse valduses (kasutusel abimajandina), seejärel kuulus peahoone mõned aastad tekstiilivabrikule Punane Koit. 1957. aastast tegutses hoones Järlepa Tõulinnukasvatuse sovhoos. Tänapäeval on endine mõisahäärber ja seda ümbritsev park eravalduses.[1]

Pilte muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Järlepa mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.02.2012)
  2. ""Mõisate valdajad"". www.muuseum.harju.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.04.2013. Vaadatud 17.02.2012.
  3. ""Järlepa mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 17.02.2012.

Välislingid muuda