János Háy (sündinud 1. aprillil 1960 Vámosmikolas) on ungari kirjanik ja kunstnik.

János Háy (2017).
János Háy (2014).

Ta lõpetas Szegedi Ülikooli vene filoloogia ja ajaloo alal ning omandas hiljem teise kõrghariduse Budapestis Loránd Eötvösi Ülikoolis esteetika alal.[1]

Teoseid muuda

  • "Dzsigerdilen. A szív gyönyörűsége" ("Džigerdilen. Südame ilu", 1996; ajaloolisi romaane sisaldav kogu)
  • "Xanadu. Föld, víz, levegő" ("Xanadu. Maa, vesi, õhk", 1999; muinasjuturomaan)
  • "A bogyósgyümölcskertész fia" ("Marjaaia aedniku poeg", 2003; novellid; eesti keeles on ilmunud novell "Päike" ajakirja Vihik Ungari erinumbris, 2005, tõlkinud Hedda Maurer)
  • "Házasságon innen és túl" ("Siin- ja sealpool abielu", 2006; novellid)
  • "A gyerek" ("Laps", 2007; romaan)
  • "Meleg kilincs" ("Kuum ukselink", 2008; värsikogumik, luuletuste paremik aastaist 1976–2003)

Eesti keeles on eraldi raamatuna ilmunud tema näidend ja novell "Géza-poisike" ("A Gézagyerek"; Loomingu Raamatukogu 26, 2008, tõlkinud Anne-Mari Anderson, Siiri Erm, Siiri Kolka, Mariliis Laurend, Kaidi Lõhmus, Keiu-Nille Ollin, Viktória Tóth, Kristi Valk, Veronika Varep). Näidend "Géza-poisike" valiti 2002. aasta parimaks ungari näidendiks.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Victória Tóth, "Saateks". Raamatus: János Háy, "Géza-poisike", Tallinn: Kultuurileht, 2008, lk 81.