Islam ja mitmekultuurilisus

Islam ja mitmekultuurilisus on üks olulisimatest aspektidest 21. sajandi mitmekultuurilises ühiskonnas.

Arutelu mitmekultuurilisust puudutavate küsimuste üle muuda

Negatiivne vastukaja mitmekultuurilise poliitika suhtes muuda

Ajakirjas Hudson Review ilmunud artiklis kirjutab Bruce Bawer sellest, mida ta arvab edasiarenevatest ideedest ja poliitikast Euroopas, eriti Hollandis, Taanis, Suurbritannias, Norras, Rootsis, Austrias ja Saksamaal. Oma arvamusloos märgib Bawer, et mitmekultuuriline poliitika ei aita ühiskonnal lõimuda, vaid õõnestab seda ning paneb inimesi unustama oma rahvusliku identiteedi.

Kokkusobimatus ilmaliku ühiskonnaga muuda

Kokkusobimatust ilmaliku ühiskonnaga on mõjutanud viimaste filosoofide poolt toetatud mitmekultuurilisuse hoiak, mis on tihedalt seotud uute filosoofide pärandiga. Tulist poleemikat teema kohta on tekitanud mitmed mitmekultuurilise poliitika vastasuse toetajad, nagu näiteks Pascal Bruckner ja Paul Cliteur, kelle arvamused on sütitanud ülemaailmse arutelu.

Šariaadi toomine Lääne riikidesse muuda

Vaata ka: šariaat

Kanadas muutus šariaadil põhinevate perekohtute lubamine riigis suureks vaidlusaluseks küsimuseks ning see sai meedias suure kajastuse. Suurbritannia pealinn London on maailma kõige suurem linn, kus elanikud on usulistel põhjustel eraldatud rohkem kui rassi põhjal. 25% Londoni seitsmest miljonist elanikust elab religioosselt eraldatud linnaosades.

Kahtlus muslimite vastu muuda

Uuringud on näidanud, et 18% Suurbritannias elavatest inimestest arvab, et "suur osa Briti moslemitest ole lojaalsed UK-le ja on valmis terroriakte andeks andma või isegi läbi viima". TNS / Global küsitlus näitas, et 31% Suurbritannia elanikest tunneks end mugavalt moslemi kõrval elades, see arv langes 21 protsendini pärast 7/7 pommitamist Londonis.

Arvamused muuda

Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei ridadesse kuulunud majandusteadlane Thilo Sarrazin on islami ja mitmekesisuse teemat teravalt kritiseerinud ning öelnud: "Kui me nii edasi toimetame nagu 40 viimast aastat, hääbume demograafiliselt ja kuhtume intellektuaalselt… Meile kultuuriliselt ja hariduslikult kaugete inimrühmade massiline sisseränne Aafrikast, Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde" (raamat "Deutschland schafft sich ab")[1].

Viited muuda

  1. "Arvamus: Miks ei tohi Euroopa rohkem moslemeid vastu võtta?".