Instrumentalism

Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks[1]. Instrumentalismi seisukohalt ei ole teooriad ei tõesed ega väärad traditsioonilises mõttes; teooriat hinnatakse selle kasulikkuse järgi[1].

Instrumentalism arenes välja John Dewey (1859-1952) pragmatismist[2].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, kirjastus Koolibri. Lk 111
  2. TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=18112[alaline kõdulink] (vaadatud 12.12.2012))