Inkongruentne sulamine
Inkongruentne sulamine on sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest. Samuti kaasneb inkongruentse sulamisega tahkise koostise muutumine.
Tavalise ehk kongruentse sulamise korral muutub tahke aine sama koostisega vedelikuks. Inkongruentse sulamise korral aga hakkab tahkis sulama, kuid tekkinud vedelik ei ole sama koostisega. Nii sulab näiteks päevakivide hulka kuuluv mineraal ortoklass (KAlSi3O8). Päevakivid on silikaatsed mineraalid, mis tähendab seda, et nende kristallstruktuuri põhielement on räni tetraeeder. Puhtalt ränist ja hapnikust koosnev mineraal on kvarts. Et kvartsil (SiO2) on madalam sulamistemperatuur kui ortoklassil, siis on ortoklassi sulamisel tekkinud vedelik ränidioksiidirikkam kui ortoklass ise. Oletades, et süsteem on suletud, peab muutuma ka allesjäänud tahkise koostis, mis tähendab seda, et osa ortoklassist muutub feldšpatoid leutsiidiks (KAlSiO4), mis sisaldab vähem ränidioksiidi kui ortoklass. Kui mineraal on tervenisti üles sulanud, on tekkinud vedelikul jälle algse mineraaliga identne koostis. Inkongruentselt sulab ka näiteks enstatiit, muutudes sulamise käigus osaliselt magneesiumirikkamaks mineraaliks forsteriidiks.