Indoneesia keel

Indoneesia keel (Bahasa Indonesia) on austroneesia keel, mida räägitakse Indoneesias, Malaisias ja Ida-Timoris. See on Indoneesia riigikeel alates 1945. aastast. Kirjakeele aluseks on malai keele riau murre. Kokku räägib seda umbes 250 miljonit inimest, neist 17 miljonit emakeelena. Kirjasüsteemis on kasutusel ladina kiri.

indoneesia keel (Bahasa Indonesia)
Kõneldakse	Indoneesias, Ida-Timoris
Kokku kõnelejaid	250 miljonit
Keelesugulus	austroneesia keeled  indoneesia keeled   Lääne-Indoneesia keeled    malai keel     indoneesia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Indoneesia ASEAN
Keelehoole	Pusat Bahasa
Keelekoodid
ISO 639-1	id
ISO 639-2	ind
██ Ametlik keel ██ Vähemuskeel

Keelt korraldab ja normeerib Pusat Bahasa ('keelekeskus').

Foneetika ja fonoloogia

Indoneesia keeles on 30 foneemi.

Rõhk ei ole väljendunud. Sõnad hääldatakse ühesuguse rõhuga igal silbil. Täishäälikute redutseerumist peaaegu ei ole.

Kiri

Indoneesia tähestik põhineb ladina kirjal. Selles on 26 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.

Häälikuid [ʤ], [ʧ], [j] tähistatakse tähtedega j, с, y (pärast 1972. aasta reformi, mis ühtlustas õigekirja malai õigekirjaga). Täheühend ng tähistab nasaali [ŋ].

Sõnamoodustus

Sõnamoodustuses on tähtsaim koht aglutinatsioonil (afiksatsioonil ja reduplikatsioonil). Afiksid on prefiksid, sufiksid, infiksid ja tsirkumfiksid (pannakse vastavalt sõna algusesse, lõppu, keskele ja ümber).

Kõige produktiivsemad eesliited

• per- moodustab sihilisi tegusõnu;
• pe- (peng-, pem-, pen-, peny-) moodustab tööriista ja tegija tähendusega nimisõnu; liite kuju oleneb sellest, millise häälikuga sõna algab;
• se- moodustab side- ja määrsõnu.

Näiteid: besar 'suur' perbesar 'suurendama'; dua 'kaks' — perdua 'kahekordistama'; lukis 'joonistama — pelukis 'kunstnik'; lalu 'möödunud'  — selalu 'alati'; lama 'aeg' — selama 'jooksul'.

Kõige produktiivsemad järelliited

• -an näitab tulemust, tegevuse objekti, vahendit, tööriista, sarnasust, kollektiivmõisteid;
• -i, -kan moodustavad sihilisi tegusõnu.

Näiteid: larang 'keelama' — larangan 'keeld'; manis 'magus' — manisan 'maiustused'; mata 'silm' — matai 'vaatama'; satu 'üks' — satukan 'ühendama'.

Tsirkumfleksid

• ke…an moodustab tegevust või seisundit tähistava sõna;
• pe…an moodustab deverbaalseid nimisõnu, mis tähistavad protsessi;
• per…an moodustab tegevust väljendavaid nimisõnu omadussõnadest.

Näiteid: satu 'üks' — kesatuan 'ühtsus'; pulau 'saar' — kepulauan 'saarestik'; membatas 'piirama' — pembatasan 'piirama'; dagang 'kauplema' — perdagangan 'kaubandus'; adab 'tsivilisatsioon' — peradaban 'tsiviliseeritud'.

Infiksid

-em-, -el-, -er- moodustavad omadussõnu.

Näiteid: guruh 'kõu' — gemuruh 'kõue-'.

Reduplikatsioon

Reduplikatsioon on kogu sõna või esimese silbi kordamine; indoneesia keeles võib see sõna tähendust täielikult muuta või näidata nimisõna mitmus. On olemas muutustega reduplikatsioon (näiteks muutub üks täishäälikuid) ja afiksite lisamisega reduplikatsioon:

• mata 'silm' — mata-mata 'spioon';
• laki 'mees, abikaasa' — lelaki 'mees';
• rumah 'maja' — rumah-rumah 'maja makett';
• anak 'laps' — keanak-anakan 'lapselikult';
• abu 'tuhk' — abu-abu 'hall';
• barat 'lääs' — kebarat-baratan 'läänelikult';
• gunung 'mägi' — gunung-gemunung 'mägine maa'.

Liitsõnad

Indoneesia keeles on olemas liitsõnad. Kõige tuntumad on matahari (sõna-sõnalt 'päeva silm') 'päike' oranghutan (sõna-sõnalt 'metsa inimene') 'orangutan'.

Teisi näiteid:

• nenek-moyang 'esivanemad', kus nenek on 'vanaisa, vanaema', moyang on 'vaarisa, vaarema';
• air mata 'pisarad', kus air on 'vesi', mata on 'silm';
• tanah air 'kodumaa', kus tanah on 'maa', air on 'vesi';
• hari besar 'püha', kus hari on 'päev', besar on 'suur'.

Lauseehitus

Lihtlaused võivad olla laiendatud või laiendamata. Laiendamata lihtlaused koosnevad ainult alusest ja öeldisest. Näiteks: Toko tutup 'Pood on kinni'.

Laendatud lihtlausete koosseisus on peale aluse ja öeldise määrused, sihitised ja täiendid.

Alus tavaliselt eelneb öeldisele ja seda väljendab nimisõna või näitav asesõna: Anak makan 'Laps sööb'; Ini pintu 'See on uks'.

Öeldis võib olla tegusõnaline: Anak ini makan 'See laps sööb'.

Tegusõnadele makan 'sööma' ja minum 'jooma' võib järgneda sihitis: Kami minum kopi 'Me joome kohvi'; Anak itu makan ikan 'See laps sööb kala'.

Öeldis võib olla nimisõnaline: Ini kota 'See on linn.'

Indoneesia keel ja Eesti

Eesti keelde on indoneesia keelest ilukirjandust tõlkinud keeleteadlane Ülo Sirk, kes on kirjutanud ka ingliskeelseid käsitlusi Indoneesias Sulawesi saarel kõneldavast bugi keelest. 1958. aastal ilmus Sirgu tõlgituna kogumik "Indoneesia jutte" (Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, sari Loomingu Raamatukogu, nr 27 (51)) ning 1966. aastal tema tõlkes ja eessõnaga Utuy Tatang Sontani jutukogu "Dogerid" (Tallinn: Perioodika).

Indoneesia keelega tegeles mõningal määral ka orientalist Pent Nurmekund, kelle pärandi seas Tartu Ülikooli raamatukogus on nii keeleõppe konspektid kui ka artikli "Malai-indoneesia keele osast afrikaani (buuri) keele kujunemisel" käsikiri 1970. aastaist.

Eestis on indoneesia keelt õpetanud Jean-François Minot Tallinna Keeltekoolis.

Kirjandus

• Ülo Sirk. "Indoneesia keel ja indoneesia keeled". Akadeemia 7/1993 (lk 1491-1507), 8/1993 (lk 1626-1635)

Välislingid

• Indoneesia nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus