Implikatuur on Paul Grice'ilt pärinev (lingvistilise) pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab.[1]

Näiteks lause "Mari sünnitas lapse ja abiellus" vihjab tugevalt, et Mari sai lapse enne pulmi. Samas rangelt võttes oleks lause tõene ka siis, kui Mari sünnitas lapse pärast abiellumist. Kui algsele lausele lisada täpsustus "– mitte tingimata selles järjekorras", siis sellega implikatuur tühistatakse, kuigi lause ise ei muutu.

Implikatuuri tüübid muuda

Konversatsiooniline implikatuur muuda

Kellegagi vesteldes eeldab inimene, et vestluspartner järgib koostööprintsiipi ja vestlusmaksiime – et teine ei ürita teda segadusse ajada ega talle valetada. Kuulaja üritab kuuldut tõlgendada vastavalt koostööprintsiibile. Konversatsioonilise implikatuuri puhul saab kuulaja aru, et maksiimi rikkumine on taotluslik ja järgib koostööprintsiipi – edasi antakse rohkem infot kui sõnades öeldakse, tegu on "vestlusliku vihjamisega".[2]

Grice'i (1975) järgi on kolme liiki üldisi konversatsioonilisi implikatuure: (general conversational implicature).[3]

1. Kõneleja rikub (flout) meelega üht Grice'i maksiimidest, et anda edasi lisatähendust, mida ta öeldus otseselt ei väljenda. Näiteks vastab kõneleja küsimusele "Kuidas sulle külalisesineja meeldis?" öeldes

"Ma ei tea, kas ta üldse eesti keeles rääkis".

Oletades, et kõneleja järgib kooperatiivsusprintsiipi, peab öeldul vaatamata kvantiteedimaksiimi rikkumisele olema lisatähendus, mida kõneleja sõnades otseselt ei väljenda – näiteks "Külalisesineja ettekande sisu oli segadusttekitav".

2. Kõneleja soov täita kaht omavahel vastuolus olevat maksiimi viib selleni, et ta rikub üht maksiimi, tuginedes teisele maksiimile. Näiteks vastab kõneleja küsimusele "Kus Jaan on?" öeldes

"Ta on kas kohvikus või oma kabinetis."

Antud juhul on tegu konfliktiga kvantiteedimaksiimi ja kvaliteedimaksiimi vahel. Koostööd tegev kõneleja ei taha väljenduda mitmeti mõistetavalt, kuid olemata oma andmetes kindel ei taha ta anda ka valeinformatsiooni. Rikkudes kvantiteedimaksiimi tugineb kõneleja kvaliteedimaksiimile. Implikatuur on, et kõnelejal ei ole piisavalt tõendeid, et Jaani täpset asukohta öelda.

3. Kõneleja tugineb lausungi tõlgendamisel ühele maksiimidest. Dialoogis

A: "Kas sa tead, kust ma saan bensiini osta?"
B: "Nurga taga on bensiinijaam."

tugineb B relevantsusmaksiimile. Implikatuur on, et "bensiinjaam on lahti ja tõenäoliselt sa saad sealt bensiini osta".

Skalaarne implikatuur muuda

Konversatsioonilise implikatuuri alla kuulub ka skalaarne implikatuur (scalar implicature), mis puudutab sõnu nagu 'kogu', 'osa', 'palju', 'mõni', 'alati', 'tihti', 'mõnikord'.[3]

"Ma sain osa raha kätte."

See lause vihjab, et "ma ei saanud kogu raha kätte". Kuigi lause "ma sain osa raha kätte" on tõene ka siis kui kogu raha saadi kätte, on sõna 'osa' tähendus (ja implikatuur, mille 'osa' kasutamine esile kutsub) 'mitte kogu'.

Konventsionaalne implikatuur muuda

Konventsionaalne implikatuur (conventional implicature) ei sõltu kooperatiivsusprintsiibist ja selle neljast maksiimist. Selle tõlgendamine ei sõltu kontekstist. Konventsionaalset implikatuuri seostatakse teatud kindlate sõnadega ja selle tulemuseks on nende sõnade kasutamisel edasi antav lisatähendus.[4]

Taavi on vaene aga õnnelik.

Lause vihjab, et vaesus ja õnnetunne ei sobitu omavahel, kuid Taavi on sellegipoolest õnnelik. Sõna 'aga' konventsionaalne tõlgendus kutsub alati esile kontrastsuse implikatuuri. Seega vihjab lause "Taavi on vaene aga õnnelik", et "Üllataval kombel on Taavi vaesusest hoolimata õnnelik":

Implikatuur või järeldus muuda

Järeldus (entailment) töötab teistmoodi. Näiteks lause "President tapeti" mitte ainult ei vihja, et "president on surnud", vaid teatab, et president peab kindlasti surnud olema. Kui president oleks ikka veel elus, siis ta ei saaks olla tapetud. Erinevalt implikatuurist ei saa loogilist järeldust tühistada. Ei ole täpsustust, mida annaks lisada lausele "President tapeti", mis lause tähenduse säilitaks ja pööraks ümber järelduse, et "president on surnud".

Viited muuda

  1. H. P. Grice (1975) "Logic and conversation."
  2. Pragmaatika. Konversatsiooniline implikatuur.
  3. 3,0 3,1 George Yule (1996). Pragmatics. Lk 41.
  4. George Yule (1996). Pragmatics. Lk 45.