Imemuinasjutt on muinasjututüüp, milles juhtub midagi üleloomulikku ning mille tagajärjel saavad pahad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. Tegelasteks on tavaliselt kuningasoost inimesed ja vaesed inimesed.

Mitmes keeles nimetatakse imemuinasjutte ka pärismuinasjuttudeks. Imemuinasjutud kuuluvad Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogi numeratsioonis vahemikku ATU 300–745A.[1]

Imemuinasjuttudele on iseloomulik, et loos toimub ebatavalisi sündmusi, süžee on põhjalikumalt välja arendatud kui teistes rahvajutužanrites, tegevuskoht ja -aeg on ebamäärased (esinevad vormelid nagu ükskord ammu-ammu ühes kuningriigis). Tavaliselt on tegu olnud selgelt väljamõeldisega, rääkijad ise pole jutte uskunud.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Imemuinasjutud. Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooli koduleht. (Kasutatud 25. juunil 2010.)