Imanta on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 9,003 km². Asub Riia läänepiiril Tukumsisse viivast raudteest põhjas ja Kleistist lõunas. Asumi idapiiriks on Bolderājasse viiv raudtee. Asumis on 49 867 elanikku (2010).

Imanta asendikaart
Imanta

Valdav osa asumist asub madalal alal (4–6 meetrit üle merepinna). Asulat läbib aga luidete ahelik, kus absoluutkõrgused ulatuvad 16–20 meetrit üle merepinna. Suurim haljasala on Anniņmuiža park.

Asumi aladele jagati juba XV sajandil suvemõisate jaoks maad. Tähtsamad mõisad asumi aladel olid Anniņmuiža mõis ja Zolitūde mõis. 1877. aastal valmis Tukumsisse viiv raudtee, selle äärde aga Zolitūde raudteejaam. Anniņmuiža elanike protestide tõttu aga nihutati jaama asukohta. 1928. aastal sai jaama nimeks Imanta. Zolitūde raudteejaama vanasse asukohta rajati 1989. aastal aga Zolitūde peatus.

Asumi aladel algas aktiivsem ehitustegevus 1920. aastatel, mil rajati nn Imanta liinid, kaheksa tänavat raudtee ääres. Neid maju haldas elamukooperatiiv Imanta, selle järgi sai piirkond ka nime – Imantciems, millest sai hiljem Imanta. Sel ajal (1924. aastal) liideti ka Imanta maad Riia linnaga. Teine piirkond, kus toona maju ehitati, oli ala Bolderāja raudtee ääres.

Imanta asumis algasid aktiivsemad ehitustööd aga 1960. aastatel. Sel ajal planeeriti paneelidest korruselamud ümber asumi keskse haljasala – Anniņmuiža pargi. Valmis ka asumi suurim ettevõte – Riia Raadioelektroonika Tehas.

Kultuuriloolise väärtusega paigad on Imanta asumis Anniņmuiža mõisa mõisakompleks ja Sudrabkalniņšbermondtiaadi ajal Bolderājas ja Anniņmuiža all langenud Läti sõdurite mälestusmärk.

Välislingid muuda