See artikkel räägib ajalooliselt teada olevatest illuminaatidest; vandenõuteooriates kujutatavate illuminaatide kohta vaata artiklit Illuminaadid (vandenõuteooria)

Illuminaadid (ladina keeles illuminati, 'valgustatud') olid aastatel 1776–1786 tegutsenud salaseltsi enesenimetus. Selts levis hiilgeajal 1780–1783 Saksamaal ja Austrias, kuni varises sisetülides 1784. aastal. Baieris tegutsenud 295 liikme kohta on säilinud põhjalik ülevaade, erinevalt näiteks tollastest loožidest. Enne keelustamist võis seltsil kogu Euroopas olla 1000–2000 liiget. Naiste, munkade ja teiste salaseltside liikmete vastuvõtt polnud lubatud.[1]

Ühing asutati 1. mail 1776 Baierimaal üliõpilaste lugemisringina, keelati aastal 1784 ja lõplikult 1786. Katse ühing taastada aastal 1793, ebaõnnestus. Illiminaatide selts polnud seotus vabamüürlusega.

1. mail 1776 asutas kanoonilise õiguse professor Adam Weishaupt Baierimaal Ingolstadtis katoliku kiriku vastase salajase üliõpilaste rühmituse. Weishaupt kasutas esimesel paaril aastal nimetust perfektilibilisten ('täiustumisvõimelised'). 1779. aastal hakati kasutama illuminaatide nimetust. Ta õpetas vabamõtlejatest üliõpilastele ja hiljem teistele liikmetele ateistliku arusaama inimkonna täiustumisvõimesse, loodusfilosoofiat, vabariigi aluseid ja positiivset kristlust.

On teada mitme väljapaistva liikme nimi, nende seas Johann Wolfgang von Goethe, aga tõenäoliselt ei ulatunud liikmete arv kunagi üle kahe tuhande. Klubi eesmärgiks paistis olevat ratsionaalne, ateistlik valitsus.

Illuminaatide seltsiga ühines 1. juulil 1780 vabamüürluses pettunud Adolph Knigge. Sel ajal oli organisatsioonil ligikaudu 60 liiget. Erinevalt Weishauptist püüdis Knigge liikmeteks värvata mõjukaid, andekaid ja rikkaid vabamüürlasi. Alates 1780. aastast võisid tekkida üksikliikmetel kontaktid vabamüürlastega. Illuminaadid levisid Adolph Knigge tegevuse tulemusel ka Saksamaa protestantlikele aladele ja naabermaadele. Mõlema organisatsiooni koosolekute salastatus tegi neist suurepärased kohad ohtlike ideede arutamiseks – ideede, mis tõmbaksid riigivalitsuse ja riigikiriku mittesoovitavat tähelepanu, kui neid liiga avalikult välja toodaks. Hirm uute ideede ees, rääkimata veel salaja arutatavatest, ajendas 1785. aastal Baierimaa valitsust nii illuminaate kui ka vabamüürlasi keelustama. Toimusid läbiotsimised, kuid mitte repressioonid. Mujal Saksamaal ei toimunud midagi.

Weishaupti ja Knigge vahel tekkis konflikt. Weishaupt ei soovinud vabamüürlaste rituaalide kasutuselevõttu ja ta oli kategooriliselt vastu revolutsioonilisele poliitikale. Kniegge lahkus klubist 1. juulil 1784. Pärast mitme olulise liikme vahistamist klubi lagunes ja kaotas populaarsuse. 1793. aastal tegid järelejäänud liikmed katse klubi taastada. See aga ei õnnestunud ning klubi hilisemast tegutsemisest teateid pole (v.a ilukirjandus). Ateistliku klubi edu Saksa valgustuses oli lühiajaline. Erinevalt vabamüürlusest ei elanud illuminaadid ühenduses puhkenud sisekonflikti ega organisatsiooni keelustamisest põhjustatud ebapopulaarsust üle.

Muud samanimelised rühmitused ajaloos muuda

Illuminaatide nime kasutanud liikumistel ajaloos pole omavahelisi seoseid.

Alumbrados muuda

Ameerika Illuminaatide Ühing muuda

Ameerika Illuminaatide Ühing kujutas endast lõhenenud mormoonide salaühingut, kes laenas Weishaupti ordu nime, omamata selget ettekujutust traditsioonist, millele ta pretendeeris. Ordu asutas 1850. aasta paiku James G. Strang. Tavalisel mormooni moel võtsid nad liikmeks vaid mehi, kuigi oli olemas ka abiorganisatsioon Covenant ('leping'), mis võttis vastu mõlemast soost isikuid. Peaordust ei ole palju teada, aga Covenant võttis lihaselise ehk sõjalise mormonismi näo ning andis vande kaitsta kirikut kuni verevalamiseni välja.

Strang oli innukas polügaamia pooldaja ja ilmselt naiste aluspükste imetleja; üks tema järgija, keda oli avalikult piitsutatud, kuna ta keeldus sundimast oma naist sellist riietuseset kandma, tulistas ja tappis ta. Tema surma järel hävitasid kalurid, kes elasid Koprasaarel Michigani järve põhjaosas, palvemaja (mõlema organisatsiooni peakorteri) ja järelejäänud poolehoidjad läksid laiali.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Weis, Ebehard (1987). Der Illuminatenorden (1776—1786) (saksa). München: VERLAG DER BAYERISCHEN AKADEMIE DER WISSENSCHAFTEN. ISBN 3 7696 1546 8.

Kirjandus muuda

  • The Secret School of Wisdom: The Authentic Ritual and Doctrines of the Illuminati, ed. by Josef Wäges and Reinhard Markner, Lewis Masonic, London, 2015