Idamark
|
See artikkel räägib alast; rahaühiku kohta vaata artiklit Saksa idamark |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril. Algselt Baieri hertsogite ülemvõimu all, valitsesid seda Frangimaa Babenbergide markkrahvid. Sellest sai keiserlik osariik oma õigusega, kui Babenbergid ülendati aastal 1156 Austria hertsogiteks.
|
Idamark Marchia Austriae 976–1156 | |||||
 19. sajandi Saksa kaart, mis näitab Idamarki (Marcha Orientalis) idas (ülemal paremal) piki Doonaud, Sankt Pölteni lähistel, koos Baieri hertsogkonnaga (roosa) umbes aastal 1000. | |||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riik | ||||
| markkrahv |
Leopold I (esimene Babenbergidest markkrahv) Leopold IV (viimane markkrahv) | ||||
| Pealinn | Viin | ||||
| Religioon | katoliiklus | ||||
| Riigikeeled | Saksa keele baieri murre | ||||
| |||||
Nimi muuda
Pikemalt artiklis Austria nimi
Keskaegses ladina keeles kutsuti üksust marcha Orientalis ("Idamark"), marchia Austriae või Austrie marchionibus. Vanaülemsaksa keelne nimi Ostarrîchi ilmus esmakordselt kuulsas keiser Otto III poolt Bruchsalis väljastatud kinkeaktis novembris 996. Regione vulgari vocabulo Ostarrîchi, see on, "Piirkond, mida üldiselt kutsutakse Ostarrîchi", osutab ilmselt ainult mõnele valdusele ümber Neuhofen an der Ybbsi mõisa, sellele vaatamata on Ostarrîchi keeleline esivanem Austria saksakeelsele nimele Österreich.
Hiljem kutsuti marki ka Austria markkrahvkond või Baieri Idamark selle eristamiseks Saksi Idamargist kirdes. Anšlussi perioodil 1938–1945 püüdsid natsivõimud asendada mõistet "Austria" mõistega Ostmark, saksakeelne tõlge mõistest marcha Orientalis, mis üldistus 19. sajandi Saksa historiograafias.
Geograafia muuda
Mark koosnes Doonau jõest põhja ja lõuna pool asuvatest maadest, Ennsi jõgi läänes moodustas piiri Traungau maakonnaga Baieri hõimuhertsogkonnas. Idapiir ungarlaste asualaga Pannoonia basseinis jooksis piki Morava (mark) ja Leitha jõgesid, koos Gyepű piirimaaga (tänapäeva Burgenland piirkond) nende taga. Põhjas piirnes mark Přemysliidide Böömimaa hertsogkonnaga ja maad lõunas kuulusid Kärnteni hertsogitele, samuti aastast 976. Varajane mark vastas ligikaudu tänapäeva Alam-Austriale.
Algne Babenbergide residents oli arvatavasti Pöchlarnis endisel Rooma limesil, kuid võib-olla juba Melkis, kus asusid järgnevad valitsejad. Algne mark kattus tänapäeva Wachauga, kuid laienes varsti ida poole vähemalt Wienerwaldini. Markkrahv Ernst Vapra (1055–1075) ajal algas põhjapoolse Waldvierteli kolonisatsioon kuni Thaya jõeni ja Böömimaa Määrimaa margini ning Ungari mark liideti Idamargiga. Markkrahvide residents viidi hiljem Doonaud pidi allapoole Klosterneuburgi, kuni aastal 1142 sai ametlikuks pealinnaks Viin. Babenbergidel oli kaitsesüsteem mitmest lossist, mis ehitati Wienerwaldi mäeahelikule ja piki Doonau jõge, nende seas Greifenstein. Ümbritsev ala koloniseeriti ja ristiusustati Baieri Passau piiskoppide poolt, vaimulikud keskused loodi benediktlaste Sankt Pölteni kloostris, Klosterneuburgi kloostris ja Heiligenkreuzi kloostris.
Varajane mark oli asustatud slaavi ja kohalike romaani-germaani rahvaste seguga, kes rääkisid ilmselt Retoromaani keeli, mille jäänukeid on tänapäeval Põhja-Itaalia osades (friuuli ja ladiini) ning Šveitsis (romanši). Austria Alpides esines mõnes orus retoromaanikeelseid kuni 17. sajandini.
Ajalugu muuda
Esimesed margid, mis katsid ligikaudu territooriumi, millest tekkisid Austria ja Sloveenia, olid Avaari mark ja külgnev Karantaania mark (hilisem Kärnteni mark) lõunas. Mõlemad rajati 8. sajandi lõpul Karl Suure poolt Agilolfingidest Baieri hertsogite territooriumi liidendamisel avaaride sissetungide vastu.
Kui avaarid 820. aastatel kadusid, tulid nende asemele peamiselt lääneslaavlased, kes asusid sinna Suur-Määri riigi koosseisus. Pannoonia mark loodi aastal 828 Friuli hertsogkonna kõrvale ja kujundati margiks Määrimaa vastu Ida-Frangi Baieri regnumis. See mark, mida kutsuti marcha orientalis, vastas piirialale piki Doonaud Traungaust Szombathelyni ja Rába jõeni, sealhulgas Viini bassein. 890. aastateks näib Pannoonia mark koos Suur-Määri ohuga kadunud olevat, seoses ungarlaste sissetungidega. Pärast markkrahv Luitpoldi kaotust 907. aasta Pressburgi lahingus olid kõik Ennsi jõe tagused Ida-Frangi maad kaotatud.
955. aastal alustas Saksamaa kuningas Otto I tagasivallutust võiduga 955. aasta Lechi lahingus. Perioodi u 900–976 selgusetus viis mõningase selginemiseni, et Pannoonia või Idamark eksisteeris ungarlaste vastu, kõrvuti teiste markidega, mis liidendati 952. aastaks Baieriga (Krain, Kärnten, Istria ja Verona). Siiski oli enamus (Alam-)Pannooniast veel madjarite poolt vallutatud. 976. aastal tekitas Otto poeg ja järgmine keiser Otto II Baieri üldise ümberkorraldamise ajal pärast Baieri hertsog Heinrich II Riiaka mässu endise Pannoonia margi territooriumile uue marcha orientalise. Ta nimetas markkrahviks Babenbergi dünastiast krahvi Leopold Hiilgava tema toetuse eest endale. Leopold asendas kellegi Burkhardi, kelle staatus pole hästi teada, kuid ta võis esindada jätkuvat markkrahvi võimu piirkonnas vahemikus 900–976.
Austria markkrahvid muuda
- 976–994, Leopold I
- 994–1018, Heinrich I
- 1018–1055, Adalbert
- 1055–1075, Ernest
- 1075–1102, Leopold II Ilus
- 1102–1136, Leopold III Püha
- 1136–1141, Leopold IV Helde
- 1141–1177, Heinrich II Jasomirgott
- 1177–1194, Leopold V der Tugendreiche
- 1194–1199, Friederich I
- 1199–1230, Leopold VI Võidukas
- 1230–1246, Friederich II Sõjakas
- 1246–1248, Friederich III
Idamark jõudis oma kõrgseisu Leopold III ajal, kes oli kiriku suur sõber ja kloostrite asutaja. Ta soosis linnu ja arendas suurel määral territoriaalset sõltumatust. Aastal 1139 päris Leopold IV Baieri. Kui tema järglane, viimane markkrahv Heinrich Jasomirgott oli Baierist aastal 1156 ilma jäetud, ülendati Idamark keiser Friedrich I Barbarossa "Privilegium minusega" Baieri hertsogkonnast sõltumatuks Austria hertsogkonnaks.
Aastast 1192 valitsesid Babenbergid ka naabruses olevat Steiermargi hertsogkonda. Liin hääbus Austria hertsogi Friedrich II surmaga 1246. aasta lahingus Leitha jõel. Pärand kindlustati 1278. aasta Marchfeldi lahingus Böömimaa kuninga Otakar II vastu lõpuks Saksa kuningale Rudolf von Habsburgile.