Hoyningen-Huene

Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene ; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa. ^[1]

Suguvõsa oli immatrikuleeritud Kuramaa (Nr.25), 1746 Eestimaa (Nr.216), 1785 Saaremaa (Nr.43) ja 1818 Liivimaa (Nr.320) rüütelkonna aadlimatriklisse.^[2]

Suguvõsa üks liin algab Karl Friedrich von Huenest, kes 6. veebruaril 1729 võeti Eestimaa rüütelkonna liikmeks ja kes pärineb Kuramaa hertsog Wilhelmi õuemarssalist Marten von Hüenegenist. Neile kuulus mitu mõisa Saaremaal. Teine liin algab Lehtse mõisa ostnud Otto Eberhard von Huenest (1730–1788), kelle poola sõjaväelasest isale kuulusid mitmed mõisad Leedus ja Mazbērstele (Klein-Bersteln) Bauska lähedal Kuramaal.^[3].

3. aprillil 1862 sai suguvõsa senati ukaasiga (Nr. 2823) Vene tunnustuse parunitiitlile (vabahärratiitlile)^[4] ja 12. augustil 1863 sama tunnustuse ka Preisimaal, Preisi kindralleitnant Wilhelm von Hoiningen (1790–1858) järglastele.

Mõisad muuda

Suuremad mõisad: Lehtse (Järvamaa 13 560 ha); Orjaku (Läänemaa, 12 830 ha); Eidapere (Pärnumaa, 7554 ha).

Suguvõsa liikmeid muuda

Carl Johan von Hüenegen-Hüene (1661–1743), Harjumaa Hageri kihelkonna Adila mõisa pärushärra, Rootsi major, Venemaa sõjaväelane (kindral), kelle vapi ja trofeedega kaunistatud tekstidraperiiga hauaplaat asub Tallinna Toomkirikus^[5]
Karl Friedrich von Hoyningen gen. Huene (1698 Holstre –1779), Rootsi sõjaväelane (leitnant), Läänemaa Märjamaa kihelkonna Haimre, Adila, Jalametsa, Mõisaküla mõisnik^[6]. 1729. aastal võeti Eestimaa rüütelkonna liikmeks ja kanti Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 216 all
Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene (1730–1788), Venemaa sõjaväelane (major), Läänemaa Vigala kihelkonnas Jädivere^[7], Järvamaa Ambla kihelkonna Lehtse mõisnik^[8] ja Leedumaa mõisnik
Berend Johann Hoyningen-Huene (1755–1796), Venemaa sõjaväelane (leitnant), kreisikohtunik, Haimre mõisnik
Johann Georg von Hoyningen-Huene (1765–1835), Adila mõisnik
Heinrich August Wilhelm von Hoyningen-Huene (1772–1851), Venemaa sõjaväelane (rittmeister), Harjumaa Hageri kihelkonna Kelba ja Läänemaa Märjamaa kihelkonna Valgu mõisnik
George von Hoyningen-Huene (1758–1835), Tartumaa Laiuse kihelkonna Vaimastvere harust pärit Liivimaa õuekohtu president, tõeline riiginõunik, 1818. immatrikuleeriti Liivimaa rüütelkonda
Alexander Georg von Huene (1766–1819), Järvamaa Ambla kihelkonna Lehtse, Kurge, Aru mõisnik. Hoyningen-Huene Lehtse (saksa k. Haus Lechts) suguvõsaliini asutaja^[9]
Jakob von Huene (1769–1813; ru), Vaimastvere pärushärra, Leipzigi lahingus hukkunud Vene kahurväe kindralmajor^[10]^[11]
Hermann Christof von Hoyningen-Huene (1772–1845), Venemaa sõjaväelane (major), Valga kreisi Apekalnsi kihelkonna Viesiena ja Vana-Laitsna mõisnik, kes kanti 1818 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 320. Hoyningen-Huene Harjumaa Rapla kihelkonna Järvakandi (saksa k. Haus Jerwakant) suguvõsaliini asutaja^[12]
Karl Alexander Wilhelm von Hoyningen-Huene (1778 Haimre – 1847), Venemaa sõjaväelane (leitnant), Harjumaa Harju-Madise kihelkonna Pallaste mõisnik. Hoyningen-Huene Haimre (saksa k. Haus Heimar) suguvõsaliini asutaja^[13]
Eduard Friedrich Eberhard von Hoyningen-Huene (1779 Haimre – 1851), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväepolkovnik) , Saaremaa maanõunik, Saaremaa Loona ja Kuusnõmme mõisnik. Hoyningen-Huene Saaremaa Kihelkonna kihelkonna Loona (saksa k. Haus Kadvel) suguvõsaliini asutaja^[14]
Karl Wilhelm Johann von Hoyningen-Huene (1803–1849), Venemaa sõjaväelane (rittmeister), Hageri kihelkonna Kelba mõisnik. Hoyningen-Huene Harjumaa Hageri kihelkonna Kelba (saksa k. Haus Kelp) suguvõsaliini asutaja^[15]
Parun Paul Hoyningen-Huene (28.01.1813–30.09.1884), maetud Karuse kalmistule.
Vabahärra Theodor Hoyningen-Huene (1813–1880), Navesti, Lelle ja Eidapere mõisnik
Bernhard von Hoyningen-Huene (1817–1900), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ^[16]
Vabahärra Alexander von Hoyningen-Huene (1824–1911), Saaremaalt Kuusnõmmelt pärit tõeline riiginõunik, Simbirski kubermanu tsiviilkuberner (1869), Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei 4. osakonna haldur (барон Гойнинген-Гюне Александр Федорович)
Bernhard von Hoyningen-Huene (1829–1889), Saaremaa Loona pärushärra, tõeline riiginõunik, senaator
Vabahärra Emil von Hoyningen-Huene (1841–1917), tõeline salanõunik (1908), Riiginõukogu liige, Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler
Friedrich von Hoyningen-Huene (1843–1921), lepidopteroloog.
Vabahärra Alexander von Hoyningen-Huene (1861–1933), riigisekretär, riiginõunik. (Гойнинген-Гюне, барон, Александр Александрович)
Vabahärra Oskar Hoyningen-Huene (1860–1918 Krasnojarskis Venemaal asumisel), Eidapere pärushärra, Järvakandi, Vahakõnnu ja Lellapere mõisnik, Eestimaa maanõunik, parun Roman Ungern von Sternbergi kasuisa ^[17]
Parun Woldemar Karl Ferdinand von Hoyningen-Huene (1871–1928), Haaslava mõisa rentnik
Parun Arthur Eduard Bernhard von Hoyningen-Huene (1869–1936), Eesti arhitekt
Vabahärra Friedrich von Huene (1875 Adila –1969; de), Prääma mõisniku poeg, Tübingeni Ülikooli paleontoloogia professor, Eestimaa Kirjanduse Ühingu auliige (1925) ^[18], Harjumaa Hageri kihelkonna Addila suguvõsaliin (saksa k. Haus Addila)^[19]
Vabahärra Oswald von Hoyningen-Huene (1885–1956/63; de), saksa diplomaat, saadik Portugalis (1934–1945)
Vabahärra George Hoyningen-Huene (1900–1968; en), Navesti mõisa pärushärra, moefotograaf
Hans Alexander Hoyningen-Huene / Hüene (1901–), Martna vallas sündinud Vabaduse Risti kavaler
Vabahärra Armin Hagen von Hoyningen-Huene, tuntud kui Peter Berlin (sündinud 1942; de), saksa-ameerika fotograaf, pornofilminäitleja
Paul Hoyningen-Huene (sündinud 1946; de), saksa teadusfilosoof

Preisimaa haru muuda

Wilhelm von Hoiningen (1790–1858), Preisi kindralleitnant[1]
- Vabahärra Anselm von Hoiningen (1817–1882)
  - Vabahärra Ernst von Hoiningen (1849–1924; de), Preisi jalaväekindral ja poliitik, sõjaväeatašee Prantsusmaal
- Vabahärra Karl von Huene (1837–1900; de), Preisi sõjaväelane ja poliitik

Hesseni haru muuda

Georg Christopher von Huene (suri 1677), kapten, Fürstenau komandant

Vaata ka muuda

Honningen Neuwiedi juures
Höinghausen Unna juures
Höingen Soesti juures
Hüningen Baseli juures
Gerdt Huyn van Amstenrade (ka Gerdt Hüne), viimane Liivi ordu Rakvere foogt.

Viited muuda

↑ Von Huene koduleht
↑ Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Stockholm 1882 vapp info
↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Hoyningen genannt Huene
↑ Mälestis 1336, Mälestis 1505, vappepitaafi foto^{[alaline kõdulink]}
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 121
↑ Stavenhagen, Oskar Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene: Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 558
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 121
↑ Stackelberg, Otto Magnus von Haus Lechts, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 130
↑ Stavenhagen, Oskar, Jakob von Huene, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 589
↑ Jakob von Huene, Erik-Amburger-Datenbank
↑ Haus Jerwakant, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 135
↑ Stackelberg, Otto Magnus von Haus Heimar, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 123
↑ Stackelberg, Otto Magnus von Haus Kadvel, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 125
↑ Stackelberg, Otto Magnus von Haus Kelp, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 129
↑ Stavenhagen, Oskar, Bernhard von Hoyningen-Huene, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 591
↑ Stackelberg, Otto Magnus von Hoyningen (Hoiningen) gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Friedrich Georg von Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 128
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Addila, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 128

Kirjandus muuda

Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3, Görlitz, 1930, lk.120–136, Par. lk. 16
Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, lk.155–164, Par. lk.673–674
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 3 Kurland, Bd. 1, Görlitz, 1939, lk.577–611
Genealogisches Handbuch des Adels, Bd. 16 / Freiherrliche Häuser B, Bd. II; Starke, 1957 / 39 / 78 / 110
Anselm von Hoiningen: Stammtafeln der Freiherrlichen Familie von Hoiningen/Hoyningen gen. Huene / zusammengest. durch Anselm Aug. Freiherr von Hoiningen gen. Huene., Boppard, 1900 Bibliokirje URRAMis

Välislingid muuda

http://www.hoyningen-huene.eu
Hoyningen-Huened külastasid suguvõsa mõisu. Lääne Elu

[qtUy8-1] Von Huene koduleht

[o22JG-2] Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Stockholm 1882 vapp info

[8Tz6J-3] Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

[6510J-4] Aadlivapid Ajalooarhiivis: von Hoyningen genannt Huene

[5bkfk-5] Mälestis 1336, Mälestis 1505, vappepitaafi foto^{[alaline kõdulink]}

[6] Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 121

[7] Stavenhagen, Oskar Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene: Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 558

[8] Stackelberg, Otto Magnus von, Otto Eberhard von Hoyningen gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 121

[9] Stackelberg, Otto Magnus von Haus Lechts, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 130

[10] Stavenhagen, Oskar, Jakob von Huene, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 589

[11] Jakob von Huene, Erik-Amburger-Datenbank

[12] Haus Jerwakant, Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 135

[13] Stackelberg, Otto Magnus von Haus Heimar, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 123

[14] Stackelberg, Otto Magnus von Haus Kadvel, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 125

[15] Stackelberg, Otto Magnus von Haus Kelp, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930], seite 129

[16] Stavenhagen, Oskar, Bernhard von Hoyningen-Huene, Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1939, seite 591

[17] Stackelberg, Otto Magnus von Hoyningen (Hoiningen) gen. Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]

[18] Stackelberg, Otto Magnus von, Friedrich Georg von Huene, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 128

[19] Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Addila, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 128

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]