Holokausti eitamise keelatus
Holokausti eitamise vastased seadused kehtivad 70 Euroopa riigis ja Iisraelis. Lisaks sellele on paljudes riikides laiemad genotsiidi eitamise vastased seadused. Holokausti eitamise keelanud riikidest on keelanud ka muid natsismiga seotud tunnuseid, nt natsisümboolika kasutamise Austria, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Ungari.
Mitmes riigis on proovitud holokausti eitamist seadusega piirata. Sellised eelnõud on arutluse all olnud nt Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Seaduse kritiseerijate hinnangul riivavad sellised seadused liiga palju põhiõigusi, peamiselt sõna- ja väljendusvabadust. Holokausti ohvreid esindavate organisatsioonide seas pole siiani holokausti eitamise keelustamise kohta konsensusele jõutud.
Lisaks genotsiidi eitamisele on mitmed riigid keelustanud genotsiidi õigustamise.
Riigiti muuda
Eesti muuda
Eestis taheti holokausti eitamine keelustada Euroopa Liidu Nõukogu 2008. aasta raamotsuse 2008/913/JSK järgi karistusseadustiku muutmisega. Juulis 2012 andis Reformierakonna ja Kristen Michali juhitud Justiitsministeerium sisse karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt sooviti lisada karistusseadustikku § 151¹ järgmises sõnastuses:
| „ | § 151¹. Rühma vastu suunatud kuriteo õigustamine
(1) Rahvusvahelise või Eesti kohtu lõpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo ähvardaval viisil avaliku õigustamise, eitamise või mitteoluliseks tunnistamise eest, kui sellega on põhjustatud kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel määratletud isikute rühma või rühma liikme vastase vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise oht, |
“ | Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu | ||
Eelnõu ei läinud läbi ning holokausti eitamine Eestis seadusega keelatud ei ole.[1]
Austria muuda
Austrias on denatsifikatsiooni alusnormiks aastal 1945 vastu võetud seadus, millega keelati natsipartei ning suruti maha natsismi taastekke võimalused. Aastast 1992 on sama seadusega olnud keelatud ka holokausti eitamine ja labastamine.[2]
Belgia muuda
Belgias on holokausti eitamine 1995. aastast keelatud Belgia holokausti eitamise seadusega. Karistuseks on võimalik määrata kuni aastane vangistus ning kuni 2500€ suurune trahv.[3]
Iisrael muuda
Iisraeli parlament keelas holokausti eitamise juulis 1986.[4]
Itaalia muuda
Itaalias muudeti rassismivastast seadust 2016. aastal. Ära keelati holokausti eitamine, mille eest võib määrata kuni kuue aasta pikkuse vanglakaristuse.[5]
Kreeka muuda
Kreeka parlament keelustas holokausti ja muude inimsusvastaste kuritegude eitamise septembris 2014. Kreeka eripära on, et karistuse määramise eeldus on kavatsus põhjustada vägivalda, õhutada vaenu või ähvardada või solvata mõnd seadusega kaitstud gruppi. Lihtsalt holokausti toimumise küsimärgi alla seadmisest süüteokoosseisu täitmiseks ei piisa.[6]
Leedu muuda
Leedus on Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu kuritegude eitamine ja heakskiitmine keelatud.[7]
Liechtenstein muuda
Liechtensteini kriminaalõigus keelab genotsiidi eitamise. Kuigi holokausti eraldi välja toodud ei ole, katab Liechtensteini karistusseadustiku paragrahv 283 ka selle eitamist.
Luksemburg muuda
Luksemburgis võib holokausti ja muude genotsiidide eitamise eest karistada kuni poole aasta pikkuse vanglakaristusega.
Poola muuda
Poolas on lisaks holokausti eitamisele keelatud ka kommunistlike režiimide kuritegude eitamine.[8]
Portugal muuda
Portugali kriminaalõigus küll holokausti eitamist eraldi ei keela, kuid keelatud on sõjakuritegude eitamine, kui selle eesmärgiks on vaenu õhutamine.
Prantsusmaa muuda
Prantsusmaal on 1945. aasta Nürnbergi harta järgi inimsusvastasteks kuritegudeks liigituvate tegude eitamine keelatud Gayssot' seadusega. Nürnbergi harta alusel mõisteti Natsi-Saksamaa juhid pärast teist maailmasõda Nürnbergi protsessil süüdi. Robert Faurisson proovis seadust ÜRO Inimõiguste Komitees vaidlustada, kuid see ebaõnnestus. Pierre Maraisi ja Roger Garaudy appellatsioonid Gayssot' seadusele lükati aastatel 1996 ja 2003 Euroopa Inimõiguste Kohtus tagasi.[9]
Rumeenia muuda
Rumeenias on holokausti eitamine keelatud aastast 2006. Sama seadusega on keelatud ka rassistliku, fašistliku või ksenofoobse sümboolika, riietuse ja žestide kasutamine.[10]
Saksamaa muuda
Saksa kriminaalõiguses on holokausti eitamise ebaseaduslikkus kaetud vaenu õhutamise ehk Volksverhetzungi keelustatusega. Lisaks keelab kriminaalkoodeksi § 86a "põhiseadusevastaste organisatsioonide" sümboolika, nt natsisümboolika ja Islamiriigi lipu.[11]
Šveits muuda
Holokausti eitamine eraldi ei ole Šveitsis seadusevastane, kuid keelatud on genotsiidide ja muude inimsusvastaste kuritegude eitamine üldiselt.[12]
Tšehhi muuda
Tšehhis on keelatud nii holokausti kui kommunistlike režiimide kuritegude eitamine.[10]
Ungari muuda
Ungari parlament keelustas holokausti eitamise ja labastamise veebruaris 2010. Karistada võib kuni kolme aasta pikkuse vangistusega. Juunis 2010 muutis äsjavalitud Fideszi enamusega parlamendikoosseis seaduse sõnastuse kujule "karistada neid, kes eitavad natsionaalsotsialistlike või kommunistlike süsteemide poolt toime pandud genotsiide või eitavad muid fakte inimkonna vastu suunatud kuritegudest".[10]
Venemaa muuda
Seadus, millega keelati NSVL-i teise maailmasõja aegse tegevuse kohta tahtliku valeinfo levitamine ja natside kangelastena kujutamine, võeti Venemaal vastu mais 2014.
Viited muuda
- ↑ Eelnõude Infosüsteem (2012). Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Kasutatud 27.10.2021, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80c748e0-9c4f-48d5-aea3-5f26da1de2c8#nXmSRpAt.
- ↑ Justiitsministeerium (2012). Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 8–11.
- ↑ Loi du 23 mars 1995 tendant à réprimer la négation, la minimisation, la justification ou l’approbation du génocide commis par le régime national-socialiste allemand pendant la seconde guerre mondiale. (1995). UNIA, 23. märts. Kasutatud 31.10.2021, https://www.unia.be/fr/legislation-et-recommandations/legislation/loi-du-23-mars-1995-tendant-a-reprimer-la-negation-la-minimisation-la-justification-ou-lapprobation-du-genocide-commis-par-le-regimenational-socialiste-allemand-pendant-la-seconde-guerre-mondiale
- ↑ Denial of Holocaust (Prohibition) Law (08.07.1968). Iisraeli välisministeerium. Kasutatud 31.10.2021, https://www.mfa.gov.il/mfa/aboutisrael/history/holocaust/pages/denial%20of%20holocaust%20-prohibition-%20law-%205746-1986-.aspx
- ↑ Italy’s parliament approves bill criminalizing Holocaust denial. (2016). The Times of Israel, 10. juuni. Kasutatud 31.10.2021, https://www.timesofisrael.com/italys-parliament-approves-bill-criminalizing-holocaust-denial/
- ↑ Δημόσια επιδοκιμασία ή άρνηση εγκλημάτων (10.09.2014). Lawspot.gr. Kasutatud 31.10.2021, https://www.lawspot.gr/nomikes-plirofories/nomothesia/n-927-1979/arthro-2-nomos-927-1979-dimosia-epidokimasia-i-arnisi
- ↑ Viešas pritarimas tarptautiniams nusikaltimams, SSRS ar nacistinės Vokietijos nusikaltimams Lietuvos Respublikai ar jos gyventojams, jų neigimas ar šiurkštus menkinimas. Lithuanialaw.eu. Kasutatud 31.10.2021, http://www.lithuanialaw.eu/lt/pradzia/baudziamoji-teise/baudziamasis-kodeksas/viesas-pritarimas-tarptautiniams-nusikaltimams-ssrs-ar-nacistines-vokietijos-nusikaltimams/#viesas-pritarimas-tarptautiniams-nusikaltimams-ssrs-ar-nacistines-vokietijos-nusikaltimams
- ↑ ACT of 18 December 1998 on the Institute of National Remembrance – Commission for the Prosecution of Crimes against the Polish Nation (18.12.1998). Institute of National Remembrance. Kasutatud 31.10.2021, https://ipn.gov.pl/en/about-the-institute/documents/327,The-Act-on-the-Institute-of-National-Remembrance.html
- ↑ Loi n° 90-615 du 13 juillet 1990 tendant à réprimer tout acte raciste, antisémite ou xénophobe (14.07.1990). Legifrance. Kasutatud 31.10.2021, https://www.legifrance.gouv.fr/jorf/id/JORFTEXT000000532990
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Artjušina, A. (2015). Holokausti kuritegelik eitamine. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond.
- ↑ Saksa kriminaalkoodeks (13. november 1998). Saksamaa Justiitsministeerium. Kasutatud 31.10.2021, http://www.gesetze-im-internet.de/englisch_stgb/englisch_stgb.html#p1241
- ↑ Šveitsi kriminaalkoodeks (1. juuli 2021). Fedlex. Kasutatud 31.10.2021, https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/54/757_781_799/de#a261bis