Hobusekasvatus

Hobusekasvatus on hobuste järelpõlve kasvatamine, eriti tõupuhaste loomade selektiivne inimtekkeline aretus. Planeeritud paaritamist saab kasutada kodustatud hobuste spetsiifiliste soovitud omaduste saamiseks. Üha enam, kaasaegsed tõuaretusjuhised ja -tehnoloogiad võivad suurendada imetamise määra, tervislikku tiinust ja edukat viletsust.

Mära koos varsaga

Sissejuhatus

Hobuste aretamine on hobuste taastootmine ja eelkõige loomade, eriti tõupuhaste hobustega selektiivse aretamise inimtegevus. Planeeritud paaritamist saab kasutada kodustatud hobuste spetsiifiliste soovitud omaduste saamiseks. Veelgi enam, kaasaegsed tõuaretusjuhised ja -tehnoloogiad võivad suurendada imetamist, tervislikku tiinust ja edukat poegimist.

Terminoloogia

Hobuse isane vanem on täkk ja emane vanem on mära. Mõlemad vanemapooled on geneetiliselt olulised, kuna kumbki vanem annab pooled kromosoomid järglase ehk varsa genotüüpi. Kuigi paljud hobuseomanikud tiinestavad oma mära mõne lähikonna täkuga, et aretada uus hobune, kasutavad enamus aretajaid selektiivset tõuaretust, et saada soovitud tõujoonte ja omadustega varss. Alternatiivina võib aretaja kasutades eri tõugu vanemaid, luua uue tõu, millel on oma erilised omadused.

Hobuste aretuses tähistab termin "poolvend" või "poolõde" vaid hobuseid, kellel on sama mära, kuid erinevad isad. Hobuste kohta, kellel on sama isa, kuid erinevad märad, öeldakse, et nad on sama täku viljastatud, kuid neid ei arvestata kui sugulasi. "Täis", või ka siis enese õed-vennad on need, kellel on sama mära kui ka sama täkk vanemateks. Kolmveerandõed/-vennad on samast märast pärit hobused ja nad on kas poolvennad, kellel on sama isa.

Tiinustsükkel

Mära tiinustsükkel kontrollib, kuna mära indleb. Märad indlevad üldiselt varakevadest kuni suve lõpuni, vahel tuleb ka ette olukordi, kui märad indlevad hilissügiseni. See sõltub päeva pikkusest, kui päevad hakkavad pikenema, siis hakkavad ka märad indlema. Indlemine kestab 19–22 päeva, keskmiselt 21 päeva. Siis kui päevad hakkavad lühenema märad lähevad tagasi tsüklisse kus nad ei ole suguliselt aktiivsed, nimetatakse ka mitteindlemiseks. Mitteindlemine esineb suuremal osal märadel, kuid mitte kõigil, ei lase märal tiinestuda talve ajal, mis tähendaks seda, et mära peaks sünnitama aasta kõige halvemal ajal ja kuna on noorel varsal kõige raskem ellu jääda.

Tiine mära ülalpidamine

Märadega on lubatud tiinuse ajal ratsutada või muu treeninguga tegeleda, see on neile hea.

Tiinuse esimestel kuudel, mära toitumisvajadus ei kasva märkimisväärselt, seda just sellepärast, et loode kasvab tiinuse esimesel perioodil küllaltki aeglaselt. Tiinuse viimaste 3-4 kuu jooksul algab loote drastiline kasv, ning mära vajab üha rohkem toitaineid. Kindlasti peaks vältima mära ülesöötmist, eriti innaajal. Ülekaalulisus võib põhjustada probleeme hiljem varsaga seoses.

Mära poegimas

Poegimine

Märad on tavaliselt eraldatud teistest hobustest poegimisperioodil. Seda eelkõige mära ja sündiva varsa turvalisuse nimel. Mära eraldamisel, saab ka inimene jälgida poegimist, ning olla valmis abi pakkuma kui protsessi käigus peaks minema midagi valesti.

Enamik märasid poegib öösel või varahommikul ning eelistab seda teha üksi.

Aretus ja tiinus

Metsistunud hobused paarituvad ning poegivad kevade teises pooles. Kodustatud hobuste puhul, eriti võistlushobuste, on soovitatav, et varsad põhjapoolkeral sünniksid võimalikult lähedal esimesele jaanuarile ning lõunapoolkera omad esimesele augustile. Selle tõttu on neil võistlustel eelis kasvus ning vanuses, teiste hobuste ees, kes võistlevad samas vanusegrupis. Kui soovitakse mära varakult viljastada, panevad talliomanikud mära n-ö tulede alla ehk hoiavad talli ööpäev läbi valgustatuna, et simuleerida pikemat päeva. Tänu sellele hakkab mära indlema varem, kui ta oleks seda teinud looduses.

Kui mära on viljastatud, jääb munarakk munajuhasse veel ligikaudu viieks päevaks, alles seejärel laskub see emakasse.

Mära tiinus kestab 11 kuud. Et mära tiinestuks (näiteks 1 nädal pärast varsa sündi) peab tal olema piisav keha konditsioon, et organism „teaks” – olen uue varsa jaoks valmis . Tiinuse esimeses pooles ei koorma loode emaorganismi, ei liigse raskuse ega energiavajadusega. Pigem on selles ajajärgus oluline eelmise varsa imetamine ja kaitsmine. Terved märad, kellel pole varssa kõrval, võivad 5 kuuni teha rahulikult ratsatrenni, ka hüpata. Vahel saavutavad nad isegi paremaid võistlustulemusi, sest hormoon progesterooni mõjul on nad rahulikumad ja keskenduvad hoolikamalt. Edaspidi areneb loode juba suuremaks, suurenenud emakas nihutab seedeelundeid veidi teise asendisse. Vahel esineb 7.–9. tiinuskuul koolikuid, mis tulenevad sellest, et suur käärsool on surutud tavaasendist kõrvale. Tulenevalt hobuste füsioloogilistest vajadustest peavad märad saama värskes õhus liikuda viimase tiinuspäevani, see on oluline mära vereringeelundkonnale ja lihaste toonuse säilitamiseks. Tiinuse viimases kolmandikus vajavad märad väga arukat söötmist. Nad vajavad 120% oma n-ö baasenergiavajadusest, kuid ülesöötmine on väga kahjulik loote liigeste, luude ja kõõluste arengule. Tasakaalustatud, vitamiine ja mineraale sisaldav sööt on see, mida meie – inimesed – peame oma hoolealusele võimaldama, sest ta ise seda valida ei saa. Kindlasti valib ta aga endale ise sobiva liikumiskoormuse vabas õhus ja piisava koresöödakoguse. Ka regulaarne vaktsineerimis- ja ussirohuprogramm on omaniku vastutus nii mära kui tulevase varsa tervise ees. Märasid võib transportida tiinuse lõpuni, see ei kahjusta ei ema ega loodet. Pigem peab vältima sotsiaalset stressi – üksi jäetud hobune on alati häiritud samuti võivad mõned märad liigselt erutuda uute hobuste karja toomisel.

See kõik kehtib hea tervisega mära kohta, kindlasti on seisundeid, mil loomaarst määrab teised pidamistingimused, kuid enamasti puudutavad need mära söötmist ja ravi, vähest liikumist vabandab vaid raske trauma.