Hjalmar Andersen

Hjalmar Johan Andersen (12. märts 1923 Rødøy – 27. märts 2013) oli norra kiiruisutaja, kolmekordne olümpiavõitja.

Hjalmar Andersen

Isikuandmed
Riik	Norra
Sünniaeg	12. märts 1923
Sünnikoht	Rødøy
Surmaaeg	27. märts 2013 (90-aastaselt)
Surmakoht	Oslo
Medalid
Olümpiamängud Kuld 1952 Oslo 1500 m Kuld 1952 Oslo 5000 m Kuld 1952 Oslo 10 000 m Maailmameistrivõistlused Kuld 1950 Eskilstuna Mitmevõistlus Kuld 1951 Davos Mitmevõistlus Kuld 1952 Hamar Mitmevõistlus

Hjalmar Andersen võitis 1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos kolm kuldmedalit. Samuti võitis ta kolm kulda maailmameistrivõistlustelt ja kolm kulda Euroopa meistrivõistlustelt.

Andersen sõitis juba 1948. aasta taliolümpiamängudele Sankt Moritzisse, kuid norralasi oli koondises palju. Viimase koondisesisese katsevõistluse 1500 meetris Andersen võitis, aga sellegipoolest ei pandud teda sõitma. Arvestades seda, et Norra koondise nõrgemad liikmed said 14. ja 22. koha, võis see otsus vale olla. Siiski sai Norra kuld- ja pronksmedali. 3. veebruaril peetud 10 000 m distantsile Andersen saadeti, aga ilm oli kohutav ja Andersen katkestas sõidu. Norralastest lõpetas üksainus.

1949. aasta Euroopa meistrivõistlustel Davosis püstitas Andersen 1600 meetris isikliku rekordi 2.16,4 ja 10 000 meetris maailmarekordi 16.57,4. Üldarvestuses pälvis ta hõbemedali.

Kolmel järgmisel aastal võitis ta nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlused ja tuli ka Norra meistriks. Üksnes 5 kiiruisutajat on tulnud kolmel järjestikusel aastal maailmameistriks üldkokkuvõttes. Neil aastatel püstitas ta ka kolm maailmarekordit.

1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos tuli Andersen kolmekordseks olümpiavõitjaks. 17. veebruaril võitis ta 5000 m distantsi olümpiarekordiga 8.10,6, edestades teisi enam kui 10 sekundiga. Järgnesid hollandlane Kees Broekman ja teine norralane Sverre Haugli. Järgmisel päeval võitis ta 1500 m distantsi ajaga 2.20,4, edestades 0,2 sekundiga hollandlast Wim van der Voorti. Pronksmedali võitis 2.21,6-ga teine norralane Roald Aas. 19. veebruaril peeti viimane distants 10 000 meetris, kus Andersen edestas järgmisi 25 sekundiga, püstitades olümpiarekordi 16.45,8. Järgnesid Kees Broekman ja Rootsi uisutaja Carl-Erik Asplund. Esimeselt distantsilt, kus Andersen ei osalenud, sai Norra pronksmedali.

Pärast olümpiamänge Andersen loobus spordist, kuid kaks aastat hiljem veendi ta sporti tagasi tulema. Ta tuli taas Norra meistriks ja pääses olümpiakoondisse. 1954 pälvis ta maailmameistrivõistlustel taas üldkokkuvõttes hõbemedali.

1956. aasta taliolümpiamängudel Cortina d'Ampezzos osales Andersen kahel pikemal uisudistantsil. 29. jaanuaril läbis ta 5000 m oma olümpiarekordist kiirema ajaga 8.06,5. Ajad olid aga edasi läinud ja see ei andnud enamat 11. kohast, kusjuures norralaste nelikust oli tema aeg nõrgim. Esikolmik jõudis alla 8 minuti. Boriss Šilkov võitis ajaga 7.48,7, edestades 8 sekundiga rootslast Sigvard Ericssoni. Pronksi pälvis Oleg Gontšarenko. 31. jaanuaril uisutas Andersen 10 000 m ajaga 16.52,6, olles norralastest kolmas. See andis talle 6. koha. Sigvard Ericsson võitis 16.35,9-ga, järgnesid Knut Johannesen Norrast (16.36,9) ja Oleg Gontšarenko.

Rekordid

Hjalmar Andersen (umbes 1950)

Andersen oli esimene kiiruisutaja, kes läbis 10 000 meetri distantsi alla 17 minuti. Karjääri jooksul püstitas ta neli maailmarekordit:

Distants	Tulemus	Aeg	Koht
10 000 m	16.57,4	6. veebruar 1949	Davos
5000 m	8.07,3	13. jaanuar 1951	Trondheim
10 000 m	16.51,4	27. jaanuar 1952	Gjøvik
10 000 m	16.32,6	10. veebruar 1952	Hamar

Anderseni isiklikud rekordid erinevatel distantsidel:

• 500 meetrit – 43,70 (1951)
• 1000 meetrit – 1.30,60 (1954)
• 1500 meetrit – 2.16,40 (1949)
• 3000 meetrit – 4.49,60 (1954)
• 5000 meetrit – 8.06,50 (1956)
• 10 000 meetrit – 16.32,60 (1952)

Eraelu

Andersen abiellus oma lapsepõlvekallima Gerdiga. Neil oli 3 last. Abielu kestis kuni naise surmani 2004.

Välislingid

• Hjalmar Andersen
• Hjalmar Andersen veebisaidil Olympedia (inglise)