Hitzacker
See artikkel vajab toimetamist. (November 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2018) |
Hitzacker on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüchow-Dannenbergi kreisis. Linna pindala on 58,44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 4901 inimest. Linn asub Elbe jõe ääres, umbes 8 km Dannenbergist põhjas ja 45 km Lüneburgist idas.
| Hitzacker | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala |
58,7 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
5107 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 53° 9′ N, 11° 3′ E |
_in_DAN.svg) Valla asend Lüchow-Dannenbergi kreisis | |
Nüüd Wolfenbüttelis asuva kuulsa raamatukogu asutas Braunschweig-Lüneburgi hertsog August Noorem (kes suri 1666. aastal). Raamatukogu koliti praegusse asukohta 1643. aastal.
Hitzacker asub Jeetzeli ja Elbe jõe kohtumiskohas. Kuigi niinimetatud Elbe kõrgustik (Elbhöhen, ka Klötzie), mille kagujalamil Hitzacker asub, kuulub Lüneburgi nõmme looduspiirkonda (vrdl. Drawehn), kuuluvad vanalinna madalad alad Elbe oru jõeluhale (Elbtalaue).
Selle kõrgus ulatub 11 meetrilt üle merepinna Jeetzeli suudmes 83 meetrini üle merepinna Klötzie Weinbergi mäel. Elbet pidi allavoolu saavutab Kniepenbergi mägi Drethemi lähedal 86 m üle merepinna ja pakub panoraamvaadet üle Elbe oru nõo.
Ajalugu muuda
Inimene elas juba umbes 3000. aastal eKr Hitzackersee järve ääres ja piirkond on olnud pidevalt asustatud juba üle kolme tuhande aasta.
Praeguse vanalinna (Altstadt) kõrval asuvas Weinbergis ehitasid slaavlased 8. sajandil linnuse. Seetõttu sai Hitzacker oluliseks kauplemiskeskuseks isegi enne linnaõiguse saamist. Linna tegelik asutamine toimus 1258. aastal, pärast mida kaotas linnus oma tähtsuse ja lasti varemetesse vajuda.
1548. aastal, reedel pärast ülestõusmisaja 4. pühapäeva, hävitas kahjutuli Hitzackeri küla, välja arvatud kirik ja üks maja.
1610. aastal süüdistati mitut inimest Hitzackeris ja ümbruskonnas nõiduses ja maagias.
1668. aasta kolmandal jõulupühal põlesid maha kirik, vikariaat ja 8 maja.
Piirkonna polaabi keeles ("Wendish"), mis hääbus 18. sajandil, kutsuti Hitzackerit Ljauci (Lgautztgi).
Hitzackeri vald loodi 1972. aasta haldusreformi osana kümnest seni iseseisvast vallast.
Kultuur ja huvipaigad muuda
- Linna ringsõidutee puitraammajadega ja 1589. aasta tollimaja (Zollhaus)
Muuseumid muuda
- Archäologisches Zentrum Hitzacker
- Vana tollimaja muuseum (Das Alte Zollhaus)
- Jahimaja ja metsamuuseum Göhrdes
Hooned muuda
- Katemini veski (Kateminer Mühle)
Muud muuda
- Hitzackersee väljakaevamised
- Ohvrikivi (Opferstein) Pudrippi lähedal
- Metsiku looduse tarandik (Wildgehege) Hitzackeris
- Vürstide hauad (Fürstengräber), Marwedelis
- Megaliitilised hauad ja tumulused Pussade lähedal
- Wirtschaftliche Forschungsgesellschaft või Wifo: endine natside maa-alune kütusehoidla Dötzingeni metsas väljaspool Hitzackerit
- Hitzackeri laskegild, 'Schützengilde von 1395 zu Hitzacker (Elbe), on üks vanimaid Euroopas.
Majandus ja taristu muuda
Turism muuda
Hitzacker on pika traditsiooniga turismisihtkoht. Näiteks Lüchow-Dannenbergi kohaliku ajaloo töögrupp (Heimatkundliche Arbeitskreis Lüchow-Dannenberg või HALD) korraldas 1983. aastal konverentsi nimetusega "100 aastat turismi Hitzackeris – kohaliku ajaloo- ja muuseumiühing 50 aastat vana". Sajandivahetuse paiku tulid Hamburgi ja Hannoveri piirkonna puhkajad spaahotelli Weinbergi mäel. Hotellil oli oma allikas, mida kasutati joogikohana ja suplemiseks neile, kes tegid Kur. Toimusid päevased ekskursioonid Elbel, millel oli oma laevaliin: Hamburg-Lauenburg-Dömitz. Tänapäeval on turism muutunud. Tervisetegevus on asendatud "heaolu" ja ilusalongidega. Hitzacker on sellest ajast alates muutunud tunnustatud kliimakeskuseks. Paljud selle hotellid pakuvad niinimetatud heaoluhooldust ning siin on Kneippi basseiniga spaa-ala ja paljajalu kõndimise rada. Hitzacker on muusikaürituste toimumispaik, nagu Hitzackeri suvised muusikapäevad (Sommerliche Musiktage Hitzacker), mille kunstiline juht on Dr. Markus Fein, ja Hitzackeri muusikanädal (Musikwoche Hitzacker), mille juht on Ludwig Güttler. Seal on kolm muuseumi, sealhulgas arheoloogiline keskus pronksiaja vabaõhumuuseumiga. Weinbergil on mitu sajandit viinamarju kasvatatud ja kord aastas tähistatakse viinamarjalõikust veinikuninganna valimisega.
Transport muuda
Hitzackeril on raudteeühendus Dannenbergi ja Lüneburgiga Wendlandi raudteel. Teine jaam samal liinil asub Leitstade külas. Bussiühendused on Lüneburgi, Uelzenisse ja Dannenbergi, samuti kreisilinna Lüchowisse. Hitzackeris on reisiparvlaev üle Elbe.
Tuntud inimesi muuda
- Anton Ulrich (1633–1714), hertsog, kirjanik ja kunstiarmastaja
- Hans Georg Ahrens (1944–), Saksa ooperilaulja
- Claus von Amsberg (1926–2002), Saksa diplomaat ja Hollandi prints
- Bernhard Varenius (1622–1650), arst, geograaf
- Ferdinand Wohltmann (1857–1919), agronoom
- Rudi Müller-Glöge (1951–), Saksa jurist ja föderaalse töökohtu asepresident
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.