Hispania Citerior
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2019) |
Artiklis puuduvad viited. (Mai 2019) |
Hispania Citerior ("Lähem Ibeeria") oli Rooma provints Hispanias vabariigi ajal. See oli Ibeeria idarannikul allpool Cartago Nova linna, tänane Cartagena Murcia autonoomses kogukonnas Hispaanias. See kattis laias laastus tänased Hispaania autonoomsed kogukonnad Kataloonia ja Valencia. Kaugemal lõunas oli Rooma provints Hispania Ulterior ("Kaugem Ibeeria"), olles Roomast kaugemal. Kaks provintsi moodustati aastal 197 eKr, neli aastat pärast Teise Puunia sõja (218-201 eKr) lõppu. Selles sõjas võitis Scipio Africanus kartaagolasi aastal 206 eKr Ilipa lahingus (Sevilla lähedal). Selle tagajärjel võtsid roomlased üle Kartaago valdused Lõuna-Hispanias ja Ebro jõe idakaldal. Mitmed Hispania Citerior kubernerid juhatasid sõdu keltibeeride vastu, kes elasid sellest provintsist läänes. Esimese sajandi lõpul eKr reorganiseeris Augustus Rooma provintsid Hispanias ja Hispania Citerior asendati suurema Hispania Tarraconensis provintsiga, mis sisaldas territooriume, mille roomlased vallutasid Kesk-, Põhja- ja Loode-Hispanias. Augustus nimetas ka Hispania Ulterior ümber Hispania Baetica ja rajas kolmanda provintsi, Hispania Lusitania.
Etümoloogia muuda
Hispania on Ibeeria poolsaarele antud ladina nimi. Seda võib tagasi jälitada vähemalt aastani 200 eKr luuletaja Quintus Enniuseni. Sõna on tõenäoliselt tuletatud puunia sõnast אי שפן "I-Shaphan", mis tähendab "damaanide rannikut", mis omakorda on Foiniikia maadeavastajate väärarusaam, kuna nad pidasid arvukaid küülikuid damaanideks. Antiikajaloolase Cassius Dio sõnul kuulusid piirkonna rahvad paljudesse erinevatesse hõimudesse, kellel ei olnud ühist keelt ega ühist valitsust.