Vikipeedia

Hilary Jenkinson

Sir Charles Hilary Jenkinson (1. november 1882 London – 5. märts 1961 London)[1] oli Briti arhivaar ja arhiiviteoreetik.

Sir
(Charles) Hilary Jenkinson
CBE LL.D FSA
Sündinud 1. november 1882
Streatham, London
Surnud 5. märts 1961 (78. aastaselt)
London
Rahvus inglane
Hauapaik Horsham, Sussex
Alma mater Permbroke'i kolledž
Elukutse arhivaar

Karjäär muuda

Jenkinson õppis Dulwichi kolledžis Londonis ja Pembroke'i kolledžis Cambridge'is. Koolid lõpetas 1904. aastal. 1906. aastal asus ta tööle Briti avalikku arhiivi (Public Record Office, liideti 2003. aastal eraarhivaale hoidva Historical Manuscripts Commissioniga ja moodustati rahvusarhiiv National Archives[2]). Aastatel 1916–1918 teenis ta suurtükiväes Prantsusmaal ja Belgias, seejärel staabis kuni 1920. aastani.[3] Pärast sõda jätkas tööd arhiivis. Seal jätkas ta asutuse ümberkorraldamist, mida oli alustanud 1912. aastal uurimissaalist, ja jätkas kuni 1929. aastani. Selle käigus loodi sobivamad säilitustingimused arhivaalidele ja asutusest sai uurimise, teaduse ja õppekeskus. 1947. aastast kuni pensionile minekule 1954. aastal, oli ta arhiivi juht.[1]

Teise maailmasõja ajal, peamiselt aastatel 1944–1945 aitas ta sõjaministeeriumi arhiivinõunikuna Itaalias ja Saksamaal kaasa nn monumendimeeste tegevusele, kes päästsid sõja ajal ja järel kunsti, monumentide ja arhiive.[4]

Cambridge'i ja Londoni kolledžites pidas ta loenguid paleograafiast, diplomaatikast ja arhiivindusest. Samadel teemadel kirjutas ka raamatuid, millest tuntuim on arhiivi administreerimise käsiraamat "Manual of Archive Administration".[1]

Lisaks tegutses ta mitmes arhiivinduse, arhivaaride ja juudi ajalooga tegelevas organisatsioonis. [1]

Arhiiviteooria muuda

Jenkinsoni "Manual of Archive Administration" ilmus esmakordselt 1922. aastal ning täiendatuna aastal 1937. Jenkinson tõlgendas head arhivaari kui ainulaadselt isetut ja täielikult erapooletut "tõele" pühendunud inimest, kelle eesmärgiks oli ilma eelarvamuste või hinnanguteta pakkuda teadmisi kõigile neile, kes soovivad õppida "teadmiste vahendeid".[5]

Kriitika muuda

Jenkinsoni suurim mõju arhiiviteooriale ja -praktikale paistis silma eeskätt tänu tema avaldatud töödele, õpetamisele ning isiklikele ettevõtmistele. Samas teati teda tööalaselt kui autokraatlikku ja vähepaindlikku konservatiivi, kes hoidis tagasi arhiveerimise professionaalsuse arengut.[6] Jenkinsonil oli teoreetilisi lahkarvamusi oma ameerika kolleegi T. R. Schellenbergiga. Eelkõige seisnes lahkarvamus arhivaari rollis hindamisel ja valiku tegemisel. Schellenberg on erakirjas Jenkinsoni parastavalt kutsunud ka "vanaks fossiiliks".[7] John Rideneri sõnul oli Jenkinsoni teooria rajatud keskaegsetele andmestruktuuridele, mistõttu ka ebasobilik kaasaegsete andmete jaoks.[8] Jenkinsoni usk arhiivi objektiivsusse ja arhivaari kui erapooletusse järelevaatajasse on hiljem langenud sügava kriitika alla.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ellis, Roger. (1993). Jenkinson, Sir Hilary. – World Encyclopedia of Library and Information Services. Kolmas trükk. Chicago: American Library Association, lk 412-414.
  2. ↑ James, Norman. (2008). The Historical Manuscripts Commission (HMC). Institute of Historical Research (Making History) http://www.history.ac.uk/makinghistory/resources/articles/historical_manuscripts_commission.html (vaadatud 19.12.2016)
  3. ↑ Johnson, H. C. (1957). Memoir of Sir Hilary Jenkinson. – Studies presented to Sir Hilary Jenkinson. Toimetaja Jamas Conway Davies. London: Oxford University Press, lk xiii–xxx.
  4. ↑ Bradsher, Greg (2014). Sir Hilary Jenkinson of the Public Record Office: An Archivist Monuments Man. The National Archives. The Text Message Blog. https://text-message.blogs.archives.gov/2014/01/23/sir-hilary-jenkinson-of-the-public-record-office-an-archivist-monuments-man/ (vaadatud 19.12.2016)
  5. ↑ Jenkinson, Hilary. (1980). The English archivist: a new profession. – Selected Writings of Sir Hilary Jenkinson. Toimetajad Roger H. Ellis ja Peter Walne. Chicago: American Library Association, lk 236–59 (258–9).
  6. ↑ Cantwell, John D. (1991). The Public Record Office, 1838–1958. London: HMSO, lk 452–79, 502.
  7. ↑ Tschan, Reto. (2002). A comparison of Jenkinson and Schellenberg on appraisal. The American Archivist. 65, lk 176–7.
  8. ↑ Ridener, John. (2009). From Polders to Postmodernism: a concise history of archival theory. Duluth, Minnesota: Litwin Books, lk 56, 65–6.

Kirjandus muuda

  • Bradsher, Greg. (2014). Sir Hilary Jenkinson of the Public Record Office: An Archivist Monuments Man. The National Archives. The Text Message Blog. https://text-message.blogs.archives.gov/2014/01/23/sir-hilary-jenkinson-of-the-public-record-office-an-archivist-monuments-man/ (vaadatud 19.12.2016)
  • Cantwell, John D. (1991). The Public Record Office, 1838-1958. London: HMSO, lk 397-507.
  • Ellis, Roger (1993). Jenkinson, Sir Hilary. – World Encyclopedia of Library and Information Services. Kolmas trükk. Chicago: American Library Association, lk 412-414.
  • Ellis, Roger H., Walne, Peter. (1980). Selected Writings of Sir Hilary Jenkinson. Chicago: American Library Association.
  • James, Norman (2008). The Historical Manuscripts Commission (HMC). Institute of Historical Research (Making History) http://www.history.ac.uk/makinghistory/resources/articles/historical_manuscripts_commission.html (vaadatud 19.12.2016)
  • [Johnson, H.C.] (1957). Memoir of Sir Hilary Jenkinson. – Studies presented to Sir Hilary Jenkinson. Toimetaja Jamas Conway Davies. London: Oxford University Press, lk xiii–xxx.
  • Ridener, John. (2009). From Polders to Postmodernism: a concise history of archival theory. Duluth, Minnesota: Litwin Books, lk 41-68.
  • Tschan, Reto. (2002). A comparison of Jenkinson and Schellenberg on appraisal. The American Archivist. 65, lk 176–195.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hilary_Jenkinson&oldid=6103872"