Hessen-Marburgi maakrahvkond
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2015) |
Hessen-Marburgi maakrahvkond oli Saksa maakrahvkond ja sõltumatu vürstkond Saksa-Rooma riigis, mis eksisteeris aastatel 1485 kuni 1500 ning aastatel 1567 kuni 1604/1650.
|
Landgrafschaft Hessen-Marburg Hessen-Marburgi maakrahvkond | |
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Marburg |
See koosnes Marburgi linnast ja ümberkaudsetest Gießeni, Nidda ja Eppsteini linnadest, ligikaudu tänapäeva Ülem-Hessen (Oberhessen).
Ala oli olnud poolsõltumatu krahvkond Giso või Gisoneni krahvide all 11. sajandist, mis läks nende hääbumisel 1130. aastatel Tüüringi maakrahvidele.
Kui Püha Elisabethi tütar Sophie von Brabant suutis aastal 1265 säilitada Tüüringi lääneosi oma pojale Heinrich Lapsele, asutades seeläbi Hesseni maakrahvkonna, sai Marburgi ala selle tuumikterritooriumiks.
Siiski viitab Hessen-Marburgi nimi vaid alajaotusele Marburgi ümber. Põhimõtteliselt vana krahvkond. Sellest sai sõltumatu vürstkond pärimise tõttu, s.o. maakrahv jagas oma valdused kahe või enama poja vahel.
- Esimest korda aastal 1485, kuid kui maakrahv suri pärijateta, pöördus maakrahvkond tagasi suurema Hesseni rüppe.
- Teist korda aastal 1567, Philipp I või Philipp Suuremeelne jagas oma suure maakrahvkonna neljaks, Hessen-Marburg oli üks neist.
Kui Ludwig IV aastal 1604 ilma meessoost pärijateta suri, pärandas ta oma territooriumi võrdsetes osades Hessen-Kasseli (Marburg) ja Hessen-Darmstadti (Gießen, Nidda) maakrahvkondadele, siiski tingimusel, et mõlemad territooriumid peavad jääma luterlikuks. Hessen-Kassel oli sel ajal kalvinistlik.
Kui kaks liini vaidlesid jagamise detailide üle, annekteeris Moritz kogu territooriumi ja viis sisse kalvinismi. Pärast pikka vaidlust ja relvastatud konflikti taganes Moritz - kellel oli vaenlasi ka kodus - aastal 1627 ja jättis oma osa territooriumist Hessen-Darmstadti maakrahvkonnale.
Siiski Hesseni sõjas aastatel 1645-1648, mis oli Kolmekümneaastase sõja alamkonflikt, võitlesid kaks liini, mis olid erinevatel pooltel, taas territooriumi üle. See sõda põhjustas 2/3 tsiviilelanike hukkumise, üks kõrgemaid surmade arve mistahes Saksa piirkonnas ajaloos.
Lõpuks jagati territoorium Ludwig IV tahte kohaselt. Hessen-Kassel võttis põhja- ja Hessen-Darmstadt lõunaosa.
Kõik Hessen-Marburgi alad asuvad täna Saksamaa Hesseni liidumaal.