Vikipeedia

Herman Jensen Bohn

Herman Jensen Bohn (ka Hermann Johann von Bohn; vene keeles Герман-Иоганн Бонн; Герман Иванович де Бон, Герман Йенсен де Бохн; 1672 Rønne, Taani – 7. juuni 1743 (vkj.) Tallinn) oli taani sõjaväelane Venemaa Keisririigi teenistuses.

Herman Bohn.

Elukäik muuda

Herman Bohn sündis Bornholmi saarel kaupmees Jens Hansen Stuve (surn. 1678) ja Barbara Hermansdatter Bohni (surn. 1723) pojana.[1] Ta õppis Kopenhaagenis fortifikatsiooni ning Taani armee Sjællandi jalaväerügemendis (taani k Sjællandske Regiment) teenides sai leitnandi auastme. Taani Abivägede koosseisus võttis osa sõjategevusest Saksimaal (1701), Itaalias (1702) ja Ungaris (1703) ning osales Hispaania pärilussõjas, mille käigus sai kindraladjutant-leitnandi ning hiljem (1705–1709 Taanis ja 1708–1711 Venemaal) kindralkortermeister-leitnandi auastme. 1709. aastast oli ta Peeter I teenistuses, osales Poltaava lahingus ja Vene-Türgi sõjas (1710–1711), ning sai 1712. aastal Venemaa kindralmajori auastme. 1713. aastal määrati Kaasani jalaväerügemendi ülemaks ja aastast 1716 tsaarivägede ülemaks Taanis.

1718. aastal sai kindralleitnandiks ja tagasi Venemaale tulles abiellus 1722. aastal Katharina von Breverniga (sündinud Reutern), kes oli Peterburis Venemaa Keisririigi õiguskolleegiumi asepresidendiks olnud Hermann von Breverni lesk. Abikaasa Katharina oli Riias sündinud ja ka Herman Bohn immatrikuleeriti 1723. aastal Liivimaa rüütelkonda. Peeter I ja Katariina I tütre Anna Petrovna pulmapäeval 1725. aastal oli ta 18 esimese kavaleri hulgas, kellele anti Püha Aleksander Nevski orden. Pärast Riia kindralkuberneri Anikita Repnini surma 1726. aastal määrati kindralkuberneri ametisse Liivimaal ja sai kindral en chef auastme. 1727. aastal sai Hermanist Sõjakolleegiumi asepresident ja seejärel ka mitme Harjumaal asuva mõisa omanik, kus pärast erruminekut 1731. aastal elas kuni surmani.

Kindral Bohn oli ka talurahvahariduse edendaja Maardu, Jägala ja Raasiku mõisa maadel, kus asutas 16 külakooli ning koos abikaasa Katharinaga olid 1739. aastal Anton thor Helle ja teiste kirikuõpetajate tõlgitud esimese eestikeelse piibli tõlke ("Piibli Ramat/ se on keik se Jummala sanna") trükkimise rahastajad, nende laenuks antud 3900 rubla moodustas suure osa väljaandmiskuludest.

73-aastane[2] kindral en chef Bohn suri 7. juunil 1743 (vkj) Tallinnas ja tema matusetalitus toimus 2. märtsil 1744 (vkj) Tallinna Toomkirikus. Tallinna Toomkoguduse kirikuraamatu andmetel olid tema matusekulud 23 rubla 40 kopikat[3] ning mõni aasta hiljem surnud abikaasa Katharina omad 21 rubla 53 kopikat.[4]

Mõisad muuda

1727. aastal ostis Bohn vabahärra Adam Friedrich von Stackelbergilt (1703–1768) Kambi (Kampen), Alavere (Allafer) ja Pikva (Pikwa) mõisa ning 16. veebruaril 1729, 20 000 rubla eest, krahv Gustav Reinhold von Löwenwoldelt (1693–1758) Maardu (Maart), Kostivere (Kostifer) ja Koitjärve (Koitjerw) mõisa, kuid müüs Koitjärve juba 1733 avalikul enampakkumisel 1000 rubla eest Tallinna linnale. 29. märtsil 1731 ostis De la Gardie pärijate volinikult ja kaaspärijalt krahv ja ratsaväekapten Friedrich Magnus Stenbockilt Jägala (Jaggowal) ja Ülgase (Ilgas) mõisa. Talle kuulus ka Raasiku (Rasik) mõis.[5]

Pärast Bohni surma olid mõisad abikaasa Katharina kasutuses ja pärast viimase surma 1746. aastal pärisid abikaasa pojad esimesest abielust mõisad järgmiselt: tõeline riiginõunik Peter von Brevern (1711–1756) sai Maardu ja Kostivere mõisa, brigadir Adam Ludwig von Brevern (1708–1761) Jägala ja Ülgase mõisa, ning Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute registri andmetel, alaealine Georg von Brevern[6] Raasiku, Alavere ja Kambi ning tõenäoliselt ka Alavere karjamõisaks olnud Pikva mõisa. Eestimaa rüütelkonna genealoogilise käsiraamatu järgi oli Raasiku, Alavere ja Kambi mõisa pärija Barbara Sophia von Brevern (1725–1750), kes oli Raasiku mõisnik Hermann von Breverni (surn.1741) ja Elisabeth von Meinersi tütar, ning pärandas mõisad oma pojale, Löwensternide Raasiku haru esivanemale Hermann Ludwig von Löwensternile.[7]

1999. aastal avas Eesti Pank tema mälestuseks Maardu mõisa õuel mälestuskivi.

Autasud muuda

Perekond muuda

1722. aastal abiellus Katharina von Reuterniga (1679–1746), kes oli Lübeckist pärit Johann von Reuterni (1635–1698, läti Johans fon Reiterns) ja Katharina Christiani tütar ning lesestunud abielust Venemaa Keisririigi õiguskolleegiumi asepresidendi Hermann von Breverniga (1663–1721).[8]

Viited muuda

  1. ↑ Christensen, Erichsen, Thorsager, Villaume, Wøldike og alle de andre: Personside - 37: Herman Jensen Bohn
  2. ↑ Rahvusarhiiv: TLA.237.1.23:135 (2. märts 1744): Sissekanne matmise kohta Tallinna Toomkiriku kirikuraamatus (Vaatamiseks vajalik registreerimine)
  3. ↑ Rahvusarhiiv: TLA.237.1.24:7 (2. märts 1744): Sissekanne matuse kulude kohta Tallinna Toomkiriku kirikuraamatus (Vaatamiseks vajalik registreerimine)
  4. ↑ Rahvusarhiiv: TLA.237.1.24:33 (12. veebruar 1747): Sissekanne matuse kulude kohta Tallinna Toomkiriku kirikuraamatus (Vaatamiseks vajalik registreerimine)
  5. ↑ "Harjumaa muuseum: Mõisate valdajad". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2009. Vaadatud 23. veebruaril 2009.
  6. ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Andmeid Bohni mõisate kohta[alaline kõdulink]
  7. ↑ Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, Osa 2.2, lk. 122 (1930)
  8. ↑ Rahvusarhiiv: TLA.237.1.23:138 (12. veebruar 1747): Sissekanne matmise kohta Tallinna Toomkiriku kirikuraamatus (Vaatamiseks vajalik registreerimine)

Kirjandus muuda

  • Brevern, Georg von (1880). Zur Geschichte der Familie von Brevern II, Catharina von Brevern, geb. von Reutern. Die Generalin Bohn : Berichtigungen und Nachträge zum ersten Bande. Berlin: Puttkammer & Mühlbrecht. Lk 271 lk.
  • Den første estiske bibel, Dansk-Estisk Selskab, Number 45, Märts 2005, lk. 13–15; ISSN 1600-826X

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Herman_Jensen_Bohn&oldid=6523864"