Helmut Newton

Helmut Newton (sünninimi Helmut Neustädter; 31. oktoober 1920 – 23. jaanuar 2004) oli Saksa-Austraalia fotograaf. Ta oli "viljakas, ulatuslikult jäljendatud fotograaf, kelle provokatiivsed, erootilise laenguga must-valged fotod olid Vogue'is ja teistes väljaannetes olulisel kohal".

Helmut Newton
Foto hauakivilt
Sünninimi	Helmut Neustädter
Sünniaeg	31. oktoober 1920 Berliin (Saksamaa)
Surmaaeg	23. jaanuar 2004 Lääne-Hollywood (Ameerika Ühendriigid)
Amet	Fotograaf
Abikaasa	June Brown (ab. 1948)

Varasem elu

Tema sünnimaja mälestustahvel Berliini Schönebergi linnaosas.
Tõlge: "Selles kohas seisis juutidest vanemate poja HELMUT NEUSTÄDTER'i (1920–2004) sünnimaja. Pärast tema emigreerumist aastal 1938 sai ta tuntuks nimega HELMUT NEWTON, olles üks maailma kuulsamaid fotograafe"

Newton sündis Berliinis Klara "Claire" (neiuna Marquis) ja nööbivabriku omaniku Max Neustädteri pojana. Tema vanemad oli juudi päritolu. Newton käis Heinrich von Treitschke reaalgümnaasiumis ja Berliini Ameerika koolis. Olles saanud 12-aastaselt esimese kaamera, huvitus Newton kohe fotograafiast ning töötas alates aastast 1936 saksa fotograafi Yva juures.

Nürnbergi seadustega juutidele pandud järjest kurnavamad piirangud tähendasid seda, et tema isa kaotas kontrolli oma nööpe ja pandlaid tootva tehase üle ning ta interneeriti 9. novembril 1938 toimunud kristalliööl lühikeseks ajaks koonduslaagrisse. Kõik toimunu sundis pere lõpuks Saksamaalt lahkuma ja Newtoni vanemad põgenesid Lõuna-Ameerikasse. Newtonile anti 18-aastaseks saamisel pass ning peagi pärast seda lahkus ka ta ise 1938. aasta 5. detsembril Saksamaalt. Triestes asus ta Conte Rosso pardale (koos umbes 200 teise natside eest põgenejaga), kavatsedes reisida Hiinasse. Pärast Singapuri jõudmist leidis ta, et võib sinna jääda: esialgu põgusalt ajalehe Straits Times fotograafina ja hiljem portreefotograafina.

1952. aastast pärineval portreel on baleriin Laurel Martyn (Austraalia Rahvusraamatukogu)

Elu Austraalias

Singapuris võtsid Briti võimud Newtoni kinni ja saatsid laeva Queen Mary pardal Austraaliasse. Laev jõudis Sydneysse 1940. aasta 27. septembril ja interneeritud liikusid relvastatud valve all rongiga edasi Victoria osariiki Tatura linna.

Newton vabastati 1942. aastal ning ta töötas lühikest aega puuviljakorjajana sama osariigi Põhja-Victoria piirkonnas. 1942. aasta aprillis astus ta Austraalia sõjaväkke ning teenis seal veoautojuhina. Pärast sõda sai temast 1945. aastal Suurbritannia alam ning ta muutis aasta hiljem oma perekonnanime, võttes uueks nimeks Newton. Aastal 1948 abiellus ta lavanime June Brunell all esineva näitleja June Browne'iga. Hiljem sai ka temast edukas fotograaf ning seda iroonilise pseudonüümi Alice Springs all (Austraalia keskosas asuva linna Alice Springs järgi).

Aastal 1946 rajas Newton stuudio moekasse Melbourne'i Flinders Lane'i piirkonda ja töötas sõjajärgsetel aastatel moe- ja teatrifotograafina. Oma esimese ühisnäituse avas ta 1953. aasta maikuus koos Wolfgang Sieversiga, kes oli nagu temagi põgenik Saksamaalt ning kes oli sõja ajal teeninud ka samas kompaniis. Näitust "New Visions in Photography" ('Uued visioonid fotograafias') eksponeeriti ühes Collinsi tänava hotellis ning see oli tõenäoliselt esimene pilguheit uusasjalikule fotograafiale Austraalias. Seejärel töötas Newton koos Henry Talbotiga, kes oli samuti Saksamaalt pärit juut ja sarnaselt Newtoniga interneeritud Taturas. Nende koostöö stuudios Helmut Newton and Henry Talbot kestis edasi ka pärast seda, kui Newton läks 1957. aastal Austraaliast Londonisse.

London ja 1950. aastad

Newtoni kasvav reputatsioon moefotograafina sai tasutud siis, kui ta sai volitused illustreerida 1956. aasta jaanuaris välja antud ajakirja Vogue Austraalia erikaasaande moeosa. Selle eest võitis ta 12-kuulise lepingu Suurbritannia Vogue'iga ning siirdus 1957. aastal Londonisse, jättes Talboti äri eest hoolitsema. Newton lahkus ajakirja juurest enne oma lepingu lõppu ning läks Pariisi, kus ta töötas prantsuse ja saksa ajakirjade jaoks. Melbourne'i naasis ta 1959. aasta märtsis, et täita lepingut Austraalia Vogue'iga.

Pariis ja 1960. aastad

Aastal 1961 seadis Newton end sisse Pariisis ning jätkas tööd moefotograafina. Tema tööd ilmusid mitmes ajakirjas, millest kõige märkimisväärsemad on Vogue ja Harper's Bazaar. Newton lõi oma erilise stiili, mille tunnusteks olid erootilised ja stiliseeritud stseenid ning seda tihti sadomasohhistlike ja fetišistlike alltoonidega. Infarkt aastal 1970 aeglustas küll töötempot, kuid tema tuntus kasvas üha edasi ning seda kõige silmapaistvamalt tänu 1980. aasta seeriale "Big Nudes". Seeria märkis tema suurepärastel tehnilistel oskustel põhineva erootilis-urbanistliku stiili haripunkti. Lisaks töötas Newton ka sel ajal portreedega. Aastal 1976, olles juba 56 aastat vana, andis Newton välja oma esimese pildialbumi "White Women", mis pärjati veidi aega peale ilmumist Kodaki fotoraamatute preemiaga.

Lisaks tegi Newton ka hulga fotosid ajakirjale Playboy: sealhulgas pildiseeriad Nastassja Kinskist ja Kristine DeBellist. Originaaltrükid 1976. aasta augustis DeBellist tehtud pildiseeriast "200 motelli ehk kuidas ma oma suvepuhkust veetsin" (inglise keeles "200 Motels, or How I Spent My Summer Vacation") müüdi aastal 2002 Playboy arhiivide oksjonil Bonhamsi oksjonimajas 21 075 dollari eest ning 2003. aasta detsembris oksjonimajas Christies 26 290 dollari eest.

"Kolm poissi Pasadenast"

2009. aastal lõi Newtoni lesk June kontseptsiooni austusavaldusest Helmuti loomingule. Projekt põhines kolmel fotograafil, kes olid Newtoni käe all õppinud: Mark Arbeit, Just Loomis ja George Holz. Kõik kolm olid õppinud fotograafiat Californias Pasadenas aastal 1979, mil neist said Newtoni kauaaegsed assistendid, ja kõik kolm tegid ka ise karjääri. Näitus oli kõigepealt väljas Berliinis Helmut Newtoni Sihtasutuses (Helmut Newton Foundation) ning sisaldas kõigi kolme töid koos fotode ja kirjadega ajast, mil nad Newtoniga koos töötasid.

Surm

Helmut Newtoni haud

Hiljem elas Newton koos abikaasaga Monte Carlos ning talviti Los Angeleses. 2004. aasta 23. jaanuaril saatus ta oma Cadillaciga avariisse kui tema auto kaotas juhitavuse ning sõitis hotelli Chateau Marmont, kus ta oli Lõuna-Californias viibides aastaid peatunud, sissesõiduteel vastu seina. Ta suri Cedars-Sinai tervisekeskuses. Urn tema tuhaga sängitati sama aasta 2. juunil Berliini Städtischer Friedhof III kalmistule, Marlene Dietrichi haua lähedale. Tseremoonial osalesid teiste seas ka Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ja briti näitleja Roger Moore.

Helmut Newtoni Muuseum

Pärast tema surma andis kirjastus Taschen välja tema 1960.–1980. aastatest pärit piltidega raamatu "World Without Men" ('Ilma meesteta maailm').

Trükis avaldatud tööd

• Marshall Blonsky & Helmut Newton. Private Property, Schirmer Art Books, 1989
• Guy Featherstone, 'Helmut Newton's Australian years', in The La Trobe Journal, The State Library of Victoria Foundation, No 76, Spring, 2005
• Klaus Honnef & Helmut Newton, Helmut Newton: Portraits, Schirmer Art Books, 1986
• Klaus Neumann, In the Interest of National Security: Civilian Internment in Australia during World War II, Canberra: National Archives of Australia, 2006.
• Helmut Newton, White Women, New York: Congreve, 1976
• Helmut Newton, Sleepless Nights, New York: Congreve, 1978
• Helmut Newton, Big Nudes, Paris: Editions du Regard, 1981
• Helmut Newton, They're Coming!, Paris: French Vogue, 1981
• Helmut Newton, World Without Men, New York: Xavier Moreau, 1984
• Helmut Newton & June Newton, Helmut Newton Work, edited by Manfred Heiting, Taschen, 2000
• Helmut Newton, Sumo, Taschen, 2000
• Helmut Newton, Autobiography, Nan A. Talese, 2003
• Helmut Newton, A Gun for Hire, edited by June Newton, Taschen, 2005
• Helmut Newton, Playboy: Helmut Newton, Chronicle Books (2005)

Välislingid

• Helmut Newtoni Sihtasutus Berliinis
• Helmut Newton andmebaasis Artfacts
• Helmut Newtoni töid