See artikkel räägib linnast; vallavaba ala kohta vaata artiklit Helmstedt (vallavaba ala)

Helmstedt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaservas, Helmstedti kreisi keskus.

Helmstedt

Vapp

Pindala 66,7 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 25 779 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 52° 14′ N, 11° 1′ E
Valla asend Helmstedti kreisis
Juleum Novum, endise Helmstedti Ülikooli hoone

Ajalooline ülikool ja hansalinn säilitavad romaani ja renessansshoonete olulist monumentaalpärandit, samuti arvukad puitkarkassmajad. Saksamaa lõhestatuse ajal oli lähedalasuval Bundesautobahn 2 Helmstedt–Marienborni piiripunkt, kõige olulisem endisel Saksamaa sisepiiril, kuna oli lühima maantee alguspunkt Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel. Linna pindala on 66,54 km². 31. detsembril 2017 elas seal 25 803 inimest.

Helmstedt asub Elmi ja Lappwaldi mäe vahelises lohus, mis on üleminekuala Harzi põhjapoolsete eelmägede ja Põhja-Saksa madaliku vahel. Seda ümbritseb Elm-Lappwaldi maastikukaitseala. Kesklinn paikneb umbes 36 km Braunschweigist idas, 45 km Magdeburgist läänes ja 90 km Hannoverist idas.

Haldusalasse kuuluvad paikkonnad Barmke ja Emmerstedt, mis mõlemad liidendati 1974. aasta haldusreformiga, ning Büddenstedt, mis liidendati 2017. aastal, samuti kuurortlinn Bad Helmstedt, umbes 3,5 km kesklinnast idas.

Ajalugu muuda

Asulat Saksimaa hertsogiriigis on esmamainitud kui Helmonstede 952. aasta dokumendis, mille andis välja Saksa kuningas Otto I. Varem kutsuti linna ka Helmstädt, linn arenes benediktlaste Sankt Ludgeri kloostri läheduses, mille Liudger asutas 800. aasta paiku misjonijaamana. Helmstedti linnaõigus pärineb 1247. aastast. Linn kuulus 1490. aastani Werdeni abtkonnale, mil selle ostis Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond. Aastatel 1576–1810 asus seal Helmstedti Ülikool.

1940. aastate lõpust kuni 1990. aastani oli linnas suur piiripunkt Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel. Peamine raudtee ja Autobahn Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, läbi Ida-Saksamaa, algas Helmstedt–Marienborni piiripunktist, tuntud ka kui Checkpoint Alpha. Ametlik sõjaväeline liiklus NATO riikidest Lääne-Berliini oli lubatud vaid seda teed pidi.

Tuntud isikuid muuda

 
Victor von Bruns, 1878
 
Paul Gottlieb Werlhof, 1742

Sõpruslinnad muuda

Viited muuda

Välislingid muuda