Vikipeedia

Helmi Mäelo

Eesti kirjanik

Helmi Mäelo (aastani 1923 Helmi-Rosalie Pett, 1923–1924 Helmi Mühlberg; 13. aprill 1898 Uderna vald, Tartumaa – 17. juuli 1978 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane, emadepäeva tähistamise algataja Eestis.

Elukäik muuda

Ta sai hariduse Uderna ministeeriumikoolis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis Tartus, mille lõpetas 1919. aastal. Aastail 1920–1923 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, ent kui ta valiti aastal 1923 vastloodud Eesti Naiste Karskusliidu sekretäriks, jättis ta ülikooli pooleli. Akadeemiliselt oli ta ENÜS Ilmatari ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.

1924–1940 Karskusliidu peasekretär. Aastail 1923–1924 oli ta ajakirja Naiste Töö ja Elu peatoimetaja. Tema ja Helmi Põld olid ajakirja Eesti Naine asutajad ning Mäelo oli aastail 1924-1940 ajakirja Eesti Naine esimene peatoimetaja.[1] Aastail 1933–1937 oli ta Eesti Naise lisaväljaande Väikeste Sõber toimetaja. Aastail 1937–1940 Välis-Eesti Ühingu juht.

Mäelo algatusel hakati 1923. aastal Eestis tähistama emadepäeva, eelnevalt oli ta seda tähistanud 1922. aastal Udernas. 14. veebruaril 1934 nimetas Tartu linnavolikogu tema ettepanekul Maarjamõisa tänava Julius Kuperjanovi tänavaks.[2] Mäelo oli ka hiljem Tartu linnavolikogu liige.[3]

1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja siirdus hiljem Rootsi. Seal oli ta aastail 1960–1975 Balti Humanistliku Ühingu sekretär.

Helmi Mäelo kuulus Välismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-klubisse ja Rootsi Kirjanike Liitu. Ta oli Eesti Komitee ja Soome Naiste Karskusliidu auliige. Kodumajanduskoja liige.

Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Looming muuda

Mäelo on ühtekokku kirjutanud 13 romaani. Tema peateos on pentaloogia "Oma veri" (1965). Ta on avaldanud ka noorsoo- ja populaarteaduslikke raamatuid, samuti karskus- ja kasvatusteemalisi brošüüre.

Helmi Mäelo on jätnud sügava jälje Eesti memuaristikasse. Aastal 1959 ilmus paguluses tema autobiograafia I osa pealkirjaga "Talutütar". Raamat jutustab Mäelo lapsepõlvest enne Eesti Vabariiki, muuhulgas leiab teosest pildikesi Uderna koolist ja Tartu üliõpilaselust. Järgmisena avaldatud "Elutegevuses" (1961) on mälestused noorusest ning aktiivsest karskus- ja rahvaharidustööst Eesti Vabariigi aastatel. Eluloosari jätkus teosega "Võõrsil" (1974), kus Mäelo kirjeldab põgenemist Rootsi ja pagulaspõlve esimesi aastaid. Järgneva osa pealkiri oli "Sammud edasi", see avaldati 1975. aastal Lundis. Raamatus tutvustab Helmi Mäelo oma tegevust Rootsis pagulasena. Kajastamist leiab ka periood, mil Helmi Mäelo kirjutas Eesti tänaseni ainukese naisajaloo tervikkäsitluse "Eesti naine läbi aegade".

Helmi Mäelo olulisim populaarteaduslik teos "Eesti naine läbi aegade" ilmus 1957. aastal Lundis (taasavaldatud 1999. aastal Eestis). Raamat sisaldab tänini kõige terviklikumat ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja naisajaloo periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste biograafilised andmed ja lühitutvustuse.

Isiklikku muuda

Tema vend oli sõjaväelane ja muusik Kristjan Pett (1915–2016).[4]

Ta abiellus 29. septembril 1923 Bernhard Mühlbergiga.[4],[5] Esialgne perekonnanimi Mühlberg eestistati 1924. aastal Mäeloks, abiellumise ajal polnud veel Bernhardi perekonnanime eestistamise taotlust rahuldatud.[5]

Nende tütar on Marja Jaanivald[4] ning pojad olid Olev Mäelo ja Meemo Mäelo.[6]

Mälestuse jäädvustamine muuda

17. augustil 2015 paigaldati Tartus Peeter Põllu parki Helmi Mäelo mälestuspink. Pingi paigaldamise algatanud sugulaste sõnul oli see õpilase ja õpetaja sümboolne taaskohtumine, kuna Mäelo õppis Peeter Põllu juhitud koolis ning kujutas kunagist direktorit hiljem ka romaanis "Teras".[4]

Viited muuda

  1. ↑ Helina Piip, Milla Mägi (2014). Meie Eesti Naine. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.
  2. ↑ Tartu linnavolikogu lahkus helde südamega. Vaba Maa nr 39, 16. veebruar 1934. Lk 5
  3. ↑ "Muudatus Tartu linnavolikogu koosseisus". Uus Eesti nr 109, 22. aprill 1938. Lk 4
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Avati Helmi Mäelo mälestuspink Postimees 17. august 2015
  5. ↑ 5,0 5,1 Helmi Mäelo (1961). Elutegevuses: mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Lk 146-147.
  6. ↑ "Sugupuude andmebaas Geni".

Kirjandus muuda

  • Eesti kirjanduse ajalugu. IV köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1981. Lk 438–441 (käsitluse autor Reet Krusten) ja bibliograafia lk 444
  • Linda Uustalu, "Helmi Mäelo elust ja loomingust" // Välismaise eesti kirjanduse konverents Tallinnas 28. ja 29. november 1988, 1. osa, Eesti Kultuurifond. Tallinn 1989. Lk 98–108
  • "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu. Tartu 2006. Lk 100–101
  • "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Toimetanud Piret Kruusipere. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn 2008. Lk 144–146

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Helmi_Mäelo&oldid=6341423"