Heinrich Lauri

Heinrich Eduard Lauri (11. detsember ukj (29. november vkj) 1890 Paasvere vald, Virumaa) – 8. veebruar 1942 Lesnoi, Kirovi oblast) oli Eesti poliitik.

Heinrich Lauri õppis Roela vallakoolis, Rakvere linnakoolis, mille lõpetas 1907 aastal ja õppis peale selle metsaasjandust ja metsa ümbertöötamist, lõpetas ka Soomes põllutöökooli. Töötas aastatel 1911–1912 Vändras kontroll-assistendina, 1912–1913 Pärnu-Jakobis põllumajanduse instruktorina, 1914–1918 Saaremaa maakonna agronoomina. Tegutses aastatel 1916–1917 sõjaväele heinte muretsemise organisatsiooni juhatajana ja Põhja-Balti Saare maakonna komitee esimees, Saaremaa Eesti Põllumeeste Seltsi abiesimees, Kuressaare Eesti Seltsi juhatuse liige, Kuressaare Vastastikuse Krediidi Ühingu juhatuse liikmena jne.

Saksa vägede maaletulekul vangistati ta Saksa okupatsioonivägede poolt ja viidi Saksamaale vangi, kus 1918 aasta lõpuni kinni peeti.

Aastatel 1919–1920 oli Heinrich Lauri Pärnu maakonnavalitsuse liige, abiesimees ja põllumajandusosakonna juhataja. Samuti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi abiesimees ja Pärnu põllutöökooli õpetaja. Aastatel 1920–1921 oli ta ka Polli põllutöökooli majapidamise juhataja ja sellesama aasta kevadest Oisu mõisa majapidamise juhataja.

Ta oli aastatel 1921–1937 Viljandi Maavalitsuse esimees ja ajutise maavalitsuse esimees, 1937 Rahvuskogu esimese koja juhatuse II abiesimees, 1938 Tartu maavanem. Heinrich Lauri oli ka Eesti Maakondade Liidu esimees, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, Vabadussõjas langenud sõjaväelastele mälestussamba püstitamise Sakalamaa komitee esimees, Viljandi maakonna K. L. kütisalga juhatuse liige, Kaitseliidu vanematekogu liige ja Sakalamaa KL pealiku abi ning juhatuseliige ja Viljandi maakonna Põllumeeste esituse juhatuse esimees.

Arreteeriti NKVD poolt 17. märtsil 1941, mõisteti surma.