Heinrich Isaac (umbes 1450 – 26. märts 1517) oli renessansihelilooja franko-flaami koolkonnast.

Ta oli pärit tänapäeva Lõuna-Hollandi aladelt. Ta kirjutas missasid, motette, laule prantsuse, saksa ja itaalia keeles ja instrumentaalmuusikat. Ta oli Josquin des Prez' kaasaegne ja mõjutas oluliselt muusikaarenguid Saksamaal. Tema nimi esineb eri allikates erinevalt, sealhulgas Ysaac, Ysaak, Henricus, Arrigo d'Ugo või Arrigo il Tedesco (Tedesco tähendab itaalia keeles "flaamlane" või "sakslane").

Elu muuda

Isaaci noorusest on vähe teada, kuid on tõenäoline, et ta sündis Flandrias, võimalik, et Brabantis. 15. sajandi lõpus anti selles piirkonnas väga head muusikaharidust ning Isaac sai arvatavasti hariduse kodumaal, kuid täpne koht ei ole teada.[1][2] 16. sajandi muusikateoreetiku Heinrich Glareani väitel oli Isaac sakslane, nimetades teda "Henricus Isaac Germanus", kuid oma testamendis nimetas Isaac ennast "Ugonis de Flandria".

Heinrich Isaaci karjäär kestis üle kolmekümne aasta ning selle käigus reisis ta Saksamaale, Itaaliasse, Austriasse ja ka teistesse Kesk-Euroopa paikadesse. Arvatavasti kirjutas ta muusikat juba 1470. aastatel. Esimene dokument, mis tema nime mainib, on 15. septembrist 1484. Selle järgi oli ta laulja Innsbruckis Tirooli hertsog Sigismundi juures.

Järgmisel aastal läks Isaac Firenzesse, kus leidis tööd lauljana Santa Maria del Fiore kirikus. 1491–1493 oli ta laulja Santissima Annunziata basiilikas. Firenzes veedetud aja jooksul (kuni aastani 1496) kirjutas Isaac arvatavasti mitu missat, motette ja ilmalikke laule, muu hulgas missa "J’ay pris amours". Selle perioodi kohta on säilinud mitmeid dokumente, mis annavad muu hulgas alust arvata, et ta oli töösuhtes ka Lorenzo de' Mediciga. On pakutud, et Medici oligi see, kes kutsus Isaaci 1484. aastal Innsbruckist Firenzesse.[3] Neil pidi olema üsna hea ja lähedane läbisaamine, sest umbes aastal 1488 või 1489 kirjutas Isaac muusika Medici kirjutatud näidendile "San Giovanni e San Paolo". Ning kui Lorenzo 1492. aasta aprillis suri, kirjutas Isaac tema mälestuseks kaks motetti. Lorenzo poeg Piero päris kogu isa vara, muu hulgas ka muusikalised ansamblid. 1492. aasta septembris läks ta koos ansamblitega Rooma, et esineda paavst Aleksander VI kroonimisel.[4]

Firenzes abiellus Isaac Piero Bello tütre Bartolomeaga. Abiellumise täpne aeg ei ole teada, kuid allikad viitavad võimalusele, et selle võis korraldada Lorenzo de’ Medici.[3]

1496. aasta novembris veetis Isaac koos naisega veidi aega Pisas ning läks siis Viini, kus asus keiser Maximilian I teenistusse. Ta oli viimase alluvuses kuni oma surmani, kuid see ei tähenda, et ta oleks paigal olnud. Ta reisis palju, külastades aastatel 1497–1501 Torgaud, Augsburgi, Nürnbergi, Welsi.[3]

1502. aastal naasis ta Itaaliasse. Ferraras Estede õukonnas kirjutas ta kõigest kahe päevaga moteti "La mi la sol la sol la mi" ning võistles Josquiniga ametikoha pärast. Este perekonna nõuandja võrdles kaht heliloojat, öeldes, et Isaacilt tuleb uusi teoseid tihemini. Ta nentis, et Josquini looming on parem, kuid Josquin komponeerib siis kui tahab, mitte siis, kui temalt teost tahetakse.[5]

Aastatel 1505–1512 tegutses Isaac Augsburgis, Firenzes ja Konstanzis. Viimases lõi ta oma suurima teostekogu "Choralis Constantinus", mis sisaldab missa propriumiosi. Selle tellis Konstanzi katedraal 14. aprillil 1508 ning Isaac koos oma õpilase Ludwig Senfliga lõpetasid selle 1509. aasta talveks. Kuna "Choralis Constantinus" saadeti katedraali postiga, olid Heinrich ja Bartolomea üsna kindlalt selleks ajaks juba tagasi Firenzes.

4. jaanuaril 1512 vahetas Isaac oma maja Firenzes väiksema vastu. Ta jäi Firenzesse koos oma naisega kuni surmani, kui välja arvata mõned lühikesed reisid. Kuigi ta elas Firenzes, sai ta jätkuvalt tasu Maximilian I-lt.[6] Paavst Leo X külastas 1517. aastal Firenzet, kus ta peaaegu kindlalt kuulis Isaaci muusikat.

Isaac suri 26. märtsil 1517 ning tema naine Bartolomea 30. mail 1534.[6]

Viited muuda

  1. New Grove Dictionary of Music and Musicians. December 2001. Stanley Sadie
  2. Isaac in Flanders: The Early Works of Henricus Isaac
  3. 3,0 3,1 3,2 Picker, Henricus Isaac
  4. Strohm, Reinhard: "Heinrich Isaac", Grove Music Online, ed. L. Macy (Accessed 9 December 2007), (subscription access)
  5. Quoted after Lewis Lockwood, “Josquin at Ferrara: New Documents and Letters” in Josquin des Prez, ed. Lowinsky with Blackburn, 103-37, at 132–33.
  6. 6,0 6,1 Staehelin, Martin. Die Messen Heinrich Isaacs: Quellenstudien zu Heinrich Isaac und seinem Messen-Oeuvre. 3 vols, Publikationen der Schweizerischen Musikforschenden Gesellschaft. Bern - Stuttgart: Haupt, 1977.