Hatten
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2019) |
Hatten on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Oldenburgi kreisis.
| Hatten | |
|---|---|
|
| |
 | |
| Pindala |
104 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
14 608 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 53° 0′ N, 8° 19′ E |
 Valla asend Oldenburgi kreisis | |
Valla pindala on 103,44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 14 201 inimest. See asub 16 km Oldenburgist kagus, Wildeshausen Geesti looduspargi loodeservas. Lisaks esteetiliselt ja ökoloogiliselt atraktiivsele maapiirkonnale, mida ta eksponeerib, on vald moodne ja tulevikule orienteeritud. Kohaliku majanduse nurgakiviks on põllumajandus, mitu muud sektorit mängivad kasvavalt olulist rolli.
Tegevused muuda
Turismipürgimustes rõhutatakse piirkonna vabaaja- ja spordivõimalusi. See hõlmab Kirchhatteni kõrval suurt puhkekeskust, kus on bassein, näitus ja muid rajatisi. Paljud külastajad naudivad kanuusõitu piirkonna suurel Hunte jõel. Hatteni lennuväli, Flugplatz Oldenburg-Hatten, sobib väikestele lennukitele. See hõlmab ka lennukooli ja seal saab ka ekskursioone teha.
Piirkonda teenindab ulatuslik ühistranspordisüsteem, mis ühendab piirkondlikke keskusi regulaarsete busside ja rongide (NordWestBahn) sõiduplaanidega. Need pakuvad juurdepääsu silmapaistvatele turismiobjektidele, mis Sandkrugis on sepakunsti- ja trükimuuseumid. Lisaks on Sandhattenis tuntud Euroopa kunstniku Martin McWilliami töökoda, samuti u. 6000-aastane kivikalme.
Hatter Sprudel (allikavesi) muuda
Osenberge ümbrusest ammutatud veele antud nimi on teada, et see on üks puhtamaid allikaid kogu Saksamaal. See ei sisalda olulisi bakterioloogilisi lisandeid, mistõttu pole vaja lisada kloori. Sellest allikast pärit vesi on piisav umbes 60% Suur-Oldenburgi ala vajaduste rahuldamiseks.
Ajalugu muuda
Hattenile või selle sisemisele jaotusele Kirchhattenile omistati 860. aastal esmakordselt nimi "Hatho". Tuletatud germaani Hathus või Hadu murretest, võib sõna olla lõdvalt tõlgendatud "sõda", "sõjajumal" või "õnnelik sõdalane".
Küttide traageldused eksisteerivad kiviajast, samuti hilisematelt germaani hõimudelt ja saksidelt. On teada, et asulad on piirkonnas arenenud osaliselt viljakate põllumajandusmaade arvukuse tõttu.
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.