Harilik näär
Harilik näär (Pimpinella saxifraga) on sarikaliste sugukonda nääre perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.[1]
| Harilik näär | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Näär Pimpinella |
| Liik |
Harilik näär |
| Binaarne nimetus | |
|
Pimpinella saxifraga L. | |
Taime botaaniline kirjeldus muuda
Õis muuda
Hariliku nääre õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on sarikates, mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord areneb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja katis siiski puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja.[2]
Vili muuda
Paljad kaksikseemnised vähemärgatavate, kuid teravate ribidega. Kuni 2,5 mm pikkused. Munaja kujuga, alusel südajad, tipul ahenenud.[2]
Leht muuda
Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti on vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad pihlakalehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse maapihlad. Keskmised varrelehed on väiksemad, kitsastel tuppedel, ülemised lehed eriti väikesed, tillilehega sarnased, tavaliselt kolmelilõhised, süstjate tipmetega. Vahel esinevad varre ülaosas vaid lehetuped. Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada suure näärega.[2]
Vars muuda
Kaetud enamasti lühikeste karvadega, peenike, ümardunud, ruljas, pealt peenelt vaoline, harunenud. 30–60 cm kõrge. Ülalt peaaegu ilma lehtedeta.[2]
Juur muuda
Peajuur tavaliselt valkjas, veidi kõver, harunenud. Juurekaelal surnud lehtede jäänused. Läbi lõigates muutub lõikekoht sinakaks. Sisaldab mitmeid tugevatoimelisi eeterlikke õlisid.[2]
Levik muuda
Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Levinud ka Põhja-Ameerikasse. Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini kasvab klibusel ja liivasel pinnasel. Väldib hästi väetatud muldi.[2] Eestis on levinud kõikjal, veidi harvemini Kesk-Eestis.[3]
Keemiline koostis muuda
Hariliku nääre eeterlik õli sisaldab kumariini derivaate pimpinelliini, isopimpinelliini, isobergapteeni, spondriini, bergapteeni ja umbelliferooni. Taimes on rohkesti orgaanilisi happeid, suhkruid, vaiku ja sitosterooli.[2]
Kasutamine muuda
Rahvameditsiinis muuda
Kogu taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid. Juuri (Pimpinellae radix) on kasutatud meditsiinis. Droogist tehtud ravimeid on kasutatud nahahaiguste raviks, köha korral, seedetegevuse parandamiseks, söögiisu tõstmiseks, uriinierituse soodustamiseks, haavade loputamiseks jne. Juurt kogutakse varakevadel või hilissügisel. Juur tuleb mullast puhastada, pesta jooksva vee all ja kuivatada varjulises, tuuletõmbuselises kohas. Juurtel iseloomulik lõhn ja mõru maitse.[2]
Hariliku nääre juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide korral, silmapõletike korral, nääre tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.[1]
Veterinaarias muuda
Veterinaarias on teda kasutatud sigade niinimetatud atlahaiguse korral, sellest nimetus atlahein. Atlahaigus on haigus, mille korral ilmuvad looma kaelale punased laigud, kael võib minna paiste, muutuda kõvaks, arstide poolt kasutatavaid haigusnimetusi on selliste nähtude kohta mitmeid. Tänapäeval seda taime meditsiinis enam ei kasutata.[1]
Toiduainena muuda
Noored lehed sobivad salatite ja suppide valmistamiseks. Juuri on kasutatud toiduainetööstuses terava maitseainena. On ka meetaim.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Näär (Pimpinella saxifraga)". Aiasõber. 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.03.2018. Vaadatud 05.03.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973
- ↑ "Pimpinella saxifraga — harilik näär". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.
- ↑ J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. "Eesti NSV ravimtaimed", Tallinn: Valgus, 1973
Välislingid muuda
- Harilik näär andmebaasis eElurikkus
Harilik näär – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
