Harilik mailane
Harilik mailane (Veronica officinalis) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.
| Harilik mailane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
| Perekond |
Mailane Veronica |
| Liik |
Harilik mailane |
| Binaarne nimetus | |
|
Veronica officinalis L. | |
Rahvapäraseid nimetusi: jooksjarohi, paistetuse rohi, eerenprüüs, hundihamba rohi.
Eristamine külmamailasest muuda
Harilik mailane esineb Eestis veidi harvem kui külmamailane.
Kui külmamailane on enam-vähem püstise varrega, siis hariliku mailase vars on suuremas osas roomav, tõusva õisikuosaga. Erinevalt külmamailasest on tema õied heledamad ja väiksemad. Külmamailase varrel on kaks karvarida, hariliku mailase vars on üleni karvane.
Raviomadused muuda
Ravimiks kogutakse mailase ürti – taime ülemist osa koos õitega.
Hariliku mailase teega ravitakse hingamisteede põletikke ja köha, ent ka mao-, soole-, põie- ja neeruhaigusi. Mailaseteed soovitatakse juua ka neil, kel raskusi mõtlemisega, aju väsinud või esineb tasakaaluhäireid. On arvatud, et harilik mailane vähendab veresoonte lubjastumise ohtu.
Taime nimetus "mailane" võib olla tulnud sellest, et koduarstid ravisid taimega mailaste (maa-aluste vaimude) läbi inimese keha külge tulnud haigusi, nagu vistrikke, ohatisi vms. Peale määrides on tema keedistega ravitud nahahaigusi, sügelisi ja mädaneid haavapõletikke.
Välislingid muuda
- Harilik mailane andmebaasis eElurikkus
