Harilik kastanipuu

Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu. Puud nimetatakse kastanipuuks või magusaks kastanipuuks, et eristada seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonda kuuluvast hobukastanist (Aesculus hippocastanum), kellega nad ei ole üldse sarnased ega omavahel lähisuguluses.

Harilik kastanipuu
Hariliku kastanipuu viljad
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Pöögilaadsed Fagales
Sugukond	Pöögilised Fagaceae
Perekond	Kastanipuu Castanea
Liik	Harilik kastanipuu
Binaarne nimetus
Castanea sativa Mill.
Hariliku kastanipuu levila

Levila ja kasvukoht

Harilik kastanipuu on kiirekasvuline ilupuu, mis on laialt levinud kogu Vahemere piirkonnas, Kaspia merest kuni Atlandi ookeanini ja kogu Lõuna-Euroopas, kus ta katab rohkem kui 1700 000 hektarit. Tihti kasvab võsades, viljapuuaedades, harvem puistute koosseisus.

Kastanipuu kasvab kõige paremini 200–1000 m kõrgusel merepinnast, kõrgemal ja madalamal jääb kasv aeglaseks. Vilja hakkab kastanipuu kandma suhteliselt hilja, alles 30–40 aasta vanuselt. Eelistab sügavat sõmerat mulda, mis vett hästi läbi laseb, seevastu rasked savimullad, mis vett läbi ei lase, kastanile ei sobi. Eelistab mulda, mille pH on 5,5–6,0. Head saaki annab kastanipuu ainult soojadel aladel.

Morfoloogia

Hariliku kastanipuu kõrgus on keskmiselt 20–35 m ja tüve ümbermõõt sageli 2 m. Puud on kiirekasvulised, püstised tüved hakkavad 2–5 aasta möödudes kasvatama väga vastupidavat lülipuitu. Enamasti sale, ladvaosas ahenev suur puu, metsas pika tüveosaga, lehestik tihe ja läikiv. Noore puu koor on sile, vanadel puudel spiraalselt rõmeline, mis aitab teda silmapilkselt eristada tammest. Võrsed hallid, kühmulised (tugevatel võrsetel on iga tömbi, mõne soomusega ja karvadeta punga all pikad eenduvad lehepadjad). Suured sügavrohelised süstjad lehed (pikkus 16–28 cm ja laius 5–9 cm) on teritunud tipuga, lehealus ümar.

Õitsevad juunist juulini. Õitsemist mõjutavad hiliskevadised ja varasügisesed öökülmad. Urvad kuni 25 cm pikkused, isas- ja emasõied on ühes ja samas kollases püstises urvas. Septembris – oktoobris arenevad emasõitest viljad. Vili on kuni 6 cm läbimõõduga ogaline rohekaskollane lüdi, milles kuni 3 söödavat pähklit. Okkaline kest peletab oravaid ja teisi vilju armastavaid loomi.

• 
  Puidu läbilõige
• 
  Noored viljad
• 
  Viljad puul
• 
  Urvad
• 
  Õied
• 
  Lehed
• 
  Koor
• 
  Kastanid
• 
  Iluaianduses kasutatav sort 'Auremargina'
• 
  Kastaniallee
• 
  Hariliku kastanipuu vili

Kasutamine

Kastaneid kasvatatakse põhiliselt kahel eesmärgil: seemnete ehk kastanimunade ja puidu saamiseks.

Kastanid

Tänapäeval süüakse maailmas aasta jooksul ligikaudu 500 000 tonni kastaneid. Eurooplastest elavad suurimad kastanisööjad Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Türgis ja Kreekas. Aasia riikidest hinnatakse kastaneid kui toidupoolist kõrgelt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tänapäeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kõige enam röstitakse kastaneid sütel.

Pähklite söödav tuumaosa sisaldab rohkesti süsivesikuid, millest lõviosa (20–40%) langeb tärklise arvele. Teistest süsivesikutest on kastanites palju suhkruid, ligikaudu 10%. Kastanite väärtust toiduna suurendab kergomastavate valkude (kuni 4%) sisaldus ja tagasihoidlik rasvasus (kuni 2%). Samas on viljade rasvhappeline koostis inimorganismile soodne: peamiselt mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Orgaanilistest hapetest on kastanites õun-, sidrun- ja piimhapet. Kogu kastanipuu, viljad kaasa arvatud, sisaldab ohtralt parkaineid, millest tähtsamad on tanniinid. Just viimased annavad viljadele omalaadselt mõrkja maitsevarjundi. Süsivesikute rohke sisalduse tõttu annavad kastanid sööjale küllalt palju toiduenergiat: 100 grammisest portsust saab 180–220 kilokalorit. Mineraalainetest on söögikastanites eriti palju kaaliumi (kuni 0,5%), vähem fosforit ja kaltsiumi. Vitamiinidest väärivad märkimist askorbiin- ja foolhape, vähestes kogustes on kastanites B₁- ja B₆-vitamiini. Mikroelementide poolest võivad kastaniviljad hiilata vaid mõõduka rauasisaldusega.

Puit

Kastanipuit on dekoratiivne, helepruuni värvi ja meenutab tammepuitu. Neid kaht ongi vahel segi aetud, mis pole kuigi üllatav, sest nad kuuluvadki samasse sugukonda. Mõlemad sisaldavad palju tanniine, mis muudavad puidu välistingimustele vastupidavaks ka ilma eritöötluseta. Kastanist saab rohkem puitu kui samade mõõtmetega tammest. Noore kastani puit peab tammepuidust pareminigi vastu niisugustes olukordades, kus puit osalt maapinnaga kokku puutub, nagu vaiad ja aiad. Kuid vana kastani puit kipub rohkem koolduma ja pragunema kui tammepuit, kastanipuit ei ole ka nii tugev ega kõva. Vanemate kui 50-aastaste kastanite puidu väärtus väheneb, sellepärast raiutakse puiduks mõeldud kastanid umbes selles vanuses maha. Sellest tuleneb, et kastanist ei saa väga laiu laudu, ning mõnikord saab laudade laiuse järgi väita, et tegu on tamme ja mitte kastaniga. Seevastu on kastanipuit väga väärtuslik mööbli valmistamisel.

Meditsiinis

Kastanipuu lehed on tuntud kui antiseptikud, arvatakse, et need hoiavad ära kehvveresuse ning leevendavad köha ja kõhuprobleeme.

Värv- ja parkaine allikas

Kastani koort on traditsiooniliselt Euroopas kasutatud nahaparkimisel. Kastanikoore ekstraktist saadud värvaine annab tekstiilile pehme kollase tooni, mida sageli värvitakse üle teiste värvainetega.

Sordid

Kastanipuid paljundatakse seemne pärast. Näiteks kasvatatakse Suurbritannias erilist sorti 'Marron de Lyon', millel on väga suured kastanid. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatatakse sorti 'Albomarginata', millel on kirjud lehed.

Välislingid

• Harilik kastanipuu andmebaasis eElurikkus