Harilik kardemon
Harilik kardemon (Elettaria cardamomum) on ingveriliste sugukonda kardemoni perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
| Harilik kardemon | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Ingverilaadsed Zingiberales |
| Sugukond |
Ingverilised Zingiberaceae |
| Perekond |
Kardemon Elettaria |
| Liik |
Harilik kardemon |
| Binaarne nimetus | |
|
Elettaria cardamomum L | |
Harilik kardemon pärineb Indiast, Malabari rannikult ja Sri-Lankalt, kus see kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades.
Kirjeldus muuda
Kardemon on pikkade nooljate lehtedega mitmeaastane rohttaim, mille kollased või sinised õied paiknevad maapinnalähedastes lehekaenaldes. Viljastunud õitest arenevad umbes 1,5 cm pikkused paadikujulised kuprad, igaühes tosina jagu pisikesi kolmekandilisi seemneid. Kuprad on kolmepesalised, igas pesas 3-4 tugeva vürtsika aroomiga ning üsna nõrga kamprilõhnaga tumedat seemet. Õhuke valge viljakest, mis kerge surve peale hõlpsasti puruneb.
Kasvatamine muuda
Kuprad valmivad aastaringselt ja täiesti korrapäratult, mistõttu nende küpsusastet tuleb pidevalt jälgida. Nimelt lähevad täisküpsed kuprad iseenesest lahti ning seemned pudenevad maha. Isegi kui seda ei juhtu, kaob poolavanenud kupardest kiiresti seemnete aroom ja nõrgeneb maitse.
Kuprad lõigatakse taime küljest käsitsi ja ükshaaval ning kuivatatakse. Indias koristatakse kuprad enamasti poolvalmilt ja kuivatatakse päikese paistel, mis seemnete pudenemist silmas pidades on ohutu ja odav viis, sel puhul säilib kuparde roheline värvus. Mujal Aasias ja ka Euroopas korjatakse ära veidi hilisemas küpsusastmes kuprad, mis siis tehiskuumuses kuivatamisel pruunikaskollaseks muutuvad, USA-s aga eelistatakse vääveldioksiidiga pleegitatud valkjaid kupraid[1]. Kardemoni turustatakse kuivatatult kas kupardena, tervete seemnetena või jämedalt jahvatatuna.
Tänapäeval on maailma suurim kardemonikasvataja India. Lõviosa saagist läheb müüki oma riigis, kus selle järele on ülisuur nõudlus. Suureksportijaks on tõusnud Guatemala, kus kardemoni hakati kasvatama juba eelmise sajandi algul, kuid kohalikud elanikud pole seda vürtsi omaks võtnud ning kogu toodang veetakse välja. Aasias kasvatatakse kardemoni ekspordiks ka Sri Lankal ja Indohiinas, Aafrikas aga Tansaanias[1].
Kasutamine muuda
Kardemoni tunti juba Vanas-Egiptuses ja Kreekas-Roomas. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka Euroopasse[2].
Vürtsina kasutatakse kardemoniseemneid. Vilju kogutakse veidi enne täisküpsust. Neid kuivatatakse päikese käes, leotatakse vees ja kuivatatakse uuesti. Malabari kardemoni viljad on 0,8–1,5 cm pikkused ja vähem aromaatsed[3].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Suitsu, M. Kardemon, Kodukiri, 2009
- ↑ Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002
- ↑ "Kardemon". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. detsember 2010. Vaadatud 30. juunil 2012.