Hannibal Sehested
Krahv Hannibal Sehested (1609 Kuressaare linnus – 23. september 1666 Pariis) oli Taani riigitegelane. Aastail 1642–1651 oli ta Norra asehaldur.
Elulugu muuda
Hannibal Sehested sündis Saaremaa asehalduri Claus Maltesen Sehestedi (1558–1612) ja Anne Nielsdatter Lykke pojana 1609. aastal Kuressaare linnuses. Saaremaa kuulus aastatel 1559–1645 Taani valdustesse.
1629. aastani õppis ta Sorø akadeemias ning läks seejärel Lääne-Euroopasse reisima. Ta külastas Inglismaad, Hollandit, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat ja Hispaaniat. 1632. aastal naasis ta Taani, kus liitus Christian IV õukonnaga. Mõni aasta hiljem saadeti ta Wismarisse, et Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstiernaga rahulepingu sõlmises kokku leppida. Talle pandi ülesandeks sõlmida abielu Christiani poja Frederiki ja Gustav II Adolfi tütre Kristiina vahel. Läbirääkimistel ei saavutanud Taani kummaski asjas oma tahtmist, kuid Sehested tõusis siiski kuninga soosingusse. 1636. aastal kihlati Sehested Christiani 9-aastase tütre printsess Christianega. Abielu sõlmiti 1642. aastal.
1640. aasta mais arvati Sehested riiginõukogu liikmeks. Ta pidas diplomaatiat enese tugevaimaks küljeks ning kuulutas avalikult, et soovib saada välisministriks. Aastail 1640–1641 kuulus ta Taani diplomaatilisse kaaskonda käigul Hispaaniasse, kuid hoolimata selle õnnestumisest ei saanud ta ihaldatud välisministrikohta.
1642. aasta aprillis määrati Hannibal Sehested Norra asehalduriks. Sellel positsioonil näitas ta üles head administreerimis- ja organiseerimisvõimekust. Ta seadis eesmärgiks suurendada Norra loodusvarade kasutamist, korraldada ümber relvajõud ja rahanduse ning saavutada Norrale senisest iseseisvam positsioon.
Sehested näitas end heast küljest 1643–1645 aset leidnud Taani-Rootsi sõjas (nimetatud ka Torstensoni sõjaks või Hannibali sõjaks). Ta vallutas mitmeid Rootsi alasid ning kaitses edukalt Norrat. Ilma erilise sõjalise kogemuseta suutis ta võita rootslasi 1644. aastal Nysakeri lahingus. Sõja järel vähendas Sehested veelgi Norra sõltuvust Taanist – Norra sai oma laevastiku ja suurema kontrolli oma tulude üle.
Samal ajal kasutas Sehested ära oma positsiooni, et koguda endale rikkusi, maavaldusi ja privileege. Sellega tekitas ta kadedust teistes Riiginõukogu liikmetes, eriti Corfitz Ulfeldtis, kes oli samuti kuninga väimees. Riigi varahoidja Ulfeldt andis korralduse, et Norra provintside valitsejad peavad oma maksu- ja renditulud saatma otse Kopenhaagenisse.
1648. asus troonile Frederik III, kelle soosingust Sehested ka püüda üritas. Tema vastased algatasid aga uurimise Sehstedi tegevuse suhtes Norra asehaldurina ning avastasid, et Sehested oli varjanud suurel määral oma tulusid ja vara. 1651. aastal astus Sehested tagasi Norra asehalduri ja Riiginõukogu liikme kohalt ning loovutas riigile oma maavaldused Norras.
1651–1660 elas Sehested välismaal. 1655. aasta lõpus kohtus ta Kölnis eksiilis oleva Inglise kuninga Charles II-ga ning nad elasid järgmisel aastal mõnda aega koos Hispaania Madalmaades.
1657. aastal naasis Sehested Taani, kuid Frederik III keeldus teda vastu võtmast. 1658. aasta, järjekordse Rootsi-Taani sõja ajal oli Sehested Karl X Gustavi peakorteris, otsides abi ja varjupaika Taani põlisvaenlaselt Rootsilt. Nähes, et Rootsi võib Taani lõplikult purustada, üritas Sehested teha kõik, et oma kodumaad võimalikult palju säästa.
1660. aastal sai ta Frederik III käest loa Taanisse tagasi tulla. Kuningas määras ta Rootsiga peetavate läbirääkimiste juhiks. Taanile üsna armuline Kopenhaageni leping oli suuresti Sehestedi teene.
1660. aastal asus ta uuesti Taani teenistusse ülemvarahoidja ja riiginõunikuna.
1663. aastal sai Sehested Louis XIV käest krahvitiitli.[1]
Sehested suri Pariisis, kus ta parasjagu viibis tähtsate läbirääkimiste pärast.
Perekond muuda
Hannibal Sehested abiellus 6. novembril 1642 Schleswig-Holsteini krahvinna Christianega (1626–1670). Christiane oli Taani kuninga Christian IV ja tema abikaasa Kirsten Munki tütar.[2] Abielust sündis:
- Christiane Sophie Sehested (1644–1693), abiellus krahv Wilhelm Friedrich Wedell-Wedellsborgiga
Sugupuu muuda
| Hannibal Sehested | Claus Maltesen Sehested (1558–1612) | Malte Jensen Sehested (1529–1592) | Jens Thomesen Sehested (surnud 1555) |
| Anna Maltesdatter Juel (surnud 1549) | |||
| Sophie Bille (1529–1587) | Claus Bille (surnud 1558) | ||
| Lisbet Jensdatter Ulfstand (surnud 1540) | |||
| Anna Nielsdatter Lykke (1568–1645) | Niels Eilersen Lykke (surnud 1575) | Eiler Jacobsen Lykke | |
| Karin Nielsdatter Krabbe | |||
| Karen Morgensdatter Gyldenstierne | Morgens Henriksen Gyldenstierne (surnud 1569) | ||
| Anne Mourisdatter Sparre (1510–1564) |
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Thyra Sehested, "Hannibal Sehested". Kopenhaagen. 1886
- Julius Albert Fridericia, "Adelsvaeldens sidste Dage". Kopenhaagen. 1894
- C. O. Boeggild-Andersen, "Hannibal Sehested" I–II. Kopenhaagen. 1946–70