Haapsalu-Noarootsi märgala
Haapsalu-Noarootsi märgala on Ramsari märgalade nimekirja kuuluv rahvusvahelise tähtsusega märgala Loode-Eestis Lääne maakonnas.
Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab Silma looduskaitseala koosseisu kuuluva Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi poolsaare jäänukjärvede piirkonna, samuti Osmussaare maastikukaitseala ja Nõva-Osmussaare hoiuala[1]. Haapsalu-Noarootsi märgala kanti Ramsari nimekirja 8. veebruaril 2011. Märgala kogupindala on 274,5 km², sh 42,8 km² maismaad ja 231,7 km² merd.[2]
Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab haruldasi ja ainulaadseid märgalatüüpe. Seal esineb rannikulõukaid, rannaniitusid ja veealuseid karisid.[3]
Haapsalu Tagalahe aladel pesitseb 225 linnuliiki. Laht on tähtis kevadrände vahemaandumispaik valgepõsk-laglele ja väike-laukhanele.[4] Ala on üks Läänemere põhjaosa tähtsamaid aulide talvitumispiirkondi, hinnanguliselt talvitub Osmussaare ümbruses kuni 50 tuhat auli.[5] Märgalal pesitseb ka Läänemere piirkonnas väheneva arvukusega niidurüdi.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Keskkonnaministeerium. Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014. Vaadatud 17. detsembril 2014.
- ↑ Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut (2011). Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika
- ↑ "Keskkonnaministeeriumi pressiteade. Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala. 01.07.2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014. Vaadatud 17. detsember 2014.
- ↑ "Keskkonnaamet. Eesti märgalad ja ökoturism on maailmas eeskujuks". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014. Vaadatud 17. detsember 2014.
- ↑ Loode-Eesti rannikust saab suur kaitseala. Eesti Päevaleht Online 07.04.2010