Haabersti asum
Haabersti on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.
| Haabersti | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 0,97[1] km² |
| Elanikke | 914 (01.01.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 26′ N, 24° 39′ E |
 | |
Asum piirneb Rocca al Mare, Õismäe, Pikaliiva, Väike-Õismäe, Veskimetsa ja Mustjõe asumiga. Asumi pindala on 0,97 km2.[1]
Haabersti on saanud nime kunagise Haabersti linnamõisa (saksa k Habers hof 'Kaeramõis') järgi. Linnamõisa rajamine toimus arvatavasti 16. sajandi lõpul ning mõisa renditi esialgu Tallinna rae liikmetele, kes tasusid selle eest peamiselt kaeraga. Haabersti linnamõis on kandnud ka Proviandimõisa ja Hospidalivaeste mõisa nime.[3]
Ajalugu muuda
Juba 1265. aastal peeti praeguse Haabersti asumi alasid osaks linnakogukonna ühisest maavaldusest.
Haabersti nime märgiti esimest korda 1557. aastal seoses Tonnies Haberes´iga, kes elas Lahepea külas. Lahepea küla asus Kopli lahe lõunakaldal Mustjõe ja praeguse Haabersti asumi kandis.[4]
Haabersti linnamõisale, mille järgi on nime saanud nii tänapäevane asum kui ka linnaosa, kuulusid 18. sajandil Kadaka, Kakumäe, Õismäe, Mustjõe ja Vismeistri asumi alad. 1817. aastast kuni 1930. aastateni kuulus Haabersti väljapoole linnapiiri. Haabersti mõis kaotas linnamõisa staatuse 1931. aastal.[3]
Tallinna linnaaednik Hans Lepp omandas Haabersti asumis 1920. aastatel 1,6 hektari suuruse valduse, kuhu rajas Lillevälja talu-puukooli. Need maavaldused olid kunagi kuulunud endisele Strandheimi suvemõisale. Puukoolis kasvas haruldasi puuliike (näiteks valge mänd, punane tamm, mägi-ebaküpressi kultivar jt). Hans Lepa aiast pärit haruldasi puid on kasutatud näiteks Tammsaare pargi ilustamiseks ning Lepp on annetanud hulgaliselt puu- ja ilupõõsaistikuid linna haljastamiseks. Endine Lillevälja talu-puukool võeti 1993. aastal looduskaitse alla.[3]
Elanikkond muuda
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[1][5][6] |
|---|---|
| 2020 | 914 |
| 2017 | 822 |
| 2016 | 781 |
| 2015 | 714 |
| 2013 | 665 |
| 2014 | 707 |
| 2012 | 656 |
| 2011 | 600 |
Haabersti asumi elanike vanuseline koosseis on võrdlemisi noor – 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased elanikkonnast 23–31%, üle 68-aastasi oli 3–9%.[7]
Olulisemad objektid muuda
Asumi üks tähtsamaid rajatisi on 1998. aastal avatud Rocca al Mare kaubanduskeskus, mis on üks Tallinna suuremaid kaubanduskeskusi. Haabersti asumis on lisaks veel Škoda Jäähall ja tennisekeskus.[3] Asumi territooriumile jääb Haabersti mets.
Haridus ja kultuur muuda
Haabersti asumi territooriumile jääb Saku Suurhall, mis valmis 2001. aastal. Saku Suurhallis korraldatakse kontserte, messe, spordiüritusi jm, näiteks 2002. aastal toimus seal Eurovisiooni lauluvõistlus.[3] 2010. aastal toimusid Saku Suurhallis veel näiteks Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.[8]
muuda
Mitmed asumi tänavad on saanud nime kunagise Haabersti mõisa järgi – asumis on näiteks Mõisa, Kaeravälja ja Mõisapõllu tänav. Lillevälja tänav nimetati endise Lillevälja talu-puukooli (Hans Lepa puukool-aed) järgi, Kärneri tänav sai nime Haabersti mõisa kärneri (aedniku) järgi.[3] Asumisse kuuluvad lisaks veel Haabersti tänav, Mäekõrtsi tänav, Paldiski maantee, Rannamõisa tee, Lõuka tänav ja Vabaõhumuuseumi tee.
Galerii muuda
-
Haabersti vana koolimaja enne 1920ndaid -
Haabersti uus koolimaja 1930ndatel
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Haabersti asum |
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tallinna Linnaplaneerimise amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.
- ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
- ↑ Merike Tamm (18.01.2010). "Iluuisutamise EM Tallinnas saab erimargi". Postimees. Vaadatud 12.07.2017.