Hümmling

Hümmling (Homelinghen, hömil – 'väike kivi') on pinnamoreeniga maastik, kuni 73 m üle merepinna, Emslandi piirkonnas Põhja-Saksa madalikul Saksamaa Alam-Saksi liidumaa lääneosas.

Paiknemine muuda

Metsane Hümmling, mis on umbes 28 km pikk ja vaid mõni km lai, asub Emslandi piirkonna ja samanimelise kreisi põhjaosas, Emsi jõe valglas. Seda piiravad Emsi org läänes ja Saterland idas. See paikneb Werlte ümbruses, mis on umbes 22 km Meppenist kagus. Erinevad vooluveekogud väljuvad Hümmlingist, mis suubuvad Hasesse lõunas, Emsi kagus ja Ledasse põhjas.

Ajalugu muuda

Hümmlingi küngastel on üle 100 enam või vähem säilinud dolmeni megaliitilisest kultuurist. Saksa-Rooma riigi ajal oli Hümmlingi piirkond Münsteri piiskopkonna põhjaosa, mida kutsuti Niederstift Münster, samas kui kiriklikult oli see piirkond Osnabrücki piiskopkonna osa. Neil päevil oli Emsland Vestfaali piirkonna osa. Münsteri vürstlik piiskop Clemens August käskis ehitada Clemenswerthi lossi suveresidentsiks jahihooaja tarvis. Sellest sai Vestfaali baroki peamine näide. Kui ta üritas kasutada teomehi selle lossi ehitamiseks, võitlesid "Vaba Hümmlingi" talupojad keiserlikus õuekohtus Wetzlaris välja eduka kohtuotsuse, et neid ei läänistatud kellelegi.

Pärast lühikesi perioode Arenbergi hertsogkonna (1803–1810) ja siis Prantsuse keisririigi (1810–1814) võimu all said Hümmlingi künkad Emslandi piirkonna põhjaosana Hannoveri kuningriigi (1814–1866) lääneosaks. Pärast selle riigi annekteerimist Preisi kuningriigi poolt kuulus see Hannoveri provintsi.

Kultuur muuda

Tüüpiline Hümmlingi eripära on Baukweiten Janhinnerk, tatrajahust tehtud pannkook siirupi, õunakastme, jõhvikate, muna, juustu, leiva või rukkileivaga.

Hümmlinglaste 'rahvushümn' on Hümmelske Bur, laul, mis iseloomustab kohalikke elanikke.

Seal räägitakse ikka veel kohalikku murret Hümmlinger Platt, mis kuulub läänealamsaksa murrete põhjaalamsaksi rühma. Alles umbes 1975. aastal sündis põlvkond, mis kasvas üles ülemsaksa keelt kõneldes.

Hüveni veski on tehnoloogiline tõmbenumber Hümmlingis. See on viimane täielikult säilinud kombineeritud tuule- ja vesiveski Euroopas.

Religioon muuda

Hümmling on 93% katoliiklik. Pärast Teist maailmasõda oli seal palju põgenikke Saksamaa endistest idaprovintsidest ja 1990. aastast on Hümmlingis olnud ka etnilistest sakslastest sisserändajaid endisest Nõukogude Liidust, kes lisaks katoliku usule kuuluvad ka uusapostlikku kirikusse ja teistesse protestantlikesse uskudesse (nelipühilus, baptism).

Kõrgused muuda

Kõrgused ja maatükid Hümmlingi küngastikul ja selle naabruskonnas on (kõrgused meetrites üle merepinna):

Windberg (73 m) – Werpeloh'st idas
Lüttker Sand (72 m) – Werpeloh'st kirdes
Sunderberg (66 m) – Börgerist lõunas
Kreuzberg (51 m) – Stavernist põhjas
Windelberg (49 m) – Börgerist loodes
Hohenklinken (43 m) – Werpeloh'st läänes
Buschhöhe (42 m); või Helkensberg – Lorupist põhjas
Harrenstätter Sand (42 m) – Lorupi ja Spahnharrenstätte vahel
Wohldhöhe (41 m) – Sögelist läänes

Galenberg (40 m) – Stavernis
Hamberg (u 40 m) – Latheni ja Sögeli vahel
Kavenberg (u 40 m) – Lorupist edelas
Großer Westerberg (39 m) – Sögelist lääneloodes
Große Düne (34 m) – Latheni ja Sögeli vahel
Wattberg (34 m) – Surwold Börgerwaldi külas
Schlopenberg (u 30 m) – Börgerist põhjaloodes
Große Düne (30 m) – Meppeni ja Staverni vahel

Jõed ja ojad muuda

Loruper Beeke, tuleb Hümmlingist, Ohe kagupoolne lisajõgi
Marka, tuleb Hümmlingist, Werltest idas, Sagter Emsi parempoolne ülemjooks, suubub Ledasse
Mittelradde, tuleb Hümmlingi idaservast ja läbib selle edelasse, Hase põhjapoolne lisajõgi
Nordradde, tuleb Hümmlingi keskosast, Theikenmeeri lähedalt, Emsi kirdepoolne lisajõgi
Ohe, tuleb Hümmlingi keskosast, lahkub sellest põhjasuunas, Sagter Emsi vasakpoolne ülemjooks
Sagter Ems, tekib Marka ja Ohe kokkujooksust Friesoythe-Neuscharrelist põhjas
Südradde, tuleb Hümmlingist idast, Hase põhjapoolne lisajõgi

Asulad muuda

Clemenswerthi maja Emslandis

Asulad Hümmlingis ja selle ümbruskonnas:

Stavern (lõunaserv)
Surwold (põhjaserv)
Werpeloh (keskus)
Werlte