Hüdroelektrienergia
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2014) |
Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia.
Enamik hüdroelektrienergiat tuleb elektrigeneraatorite turbiine pöörlema paneva paisutatud vee potentsiaalsest energiast.
See on levinuim taastuvenergia vorm.
Maailmas toodetavast elektrienergiast moodustab hüdroelektrienergia 16%.
2010. aastal oli elektrienergia tootmist 3,427 teravatt-tundi ja seda tahetakse iga aasta tõsta umbes 3,1% järgnevad 25 aastat. Hüdroelektrienergiat toodetakse 150 riigis ning koos Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga toodeti kogu maailma hüdroelektrienergiat 2010. aastal 32%. Hiina on suurim hüdroenergia tootja maailmas, mis tootis 2010. aastal 17% kogu kodumaise elektrienergia kasutamisest. Praegu on maailmas neli hüdroelektrijaama, mis on suuremad kui 10 gigavatti (GW): Kolme Kuru tamm Hiinas, Itaipu tamm Brasiilia ja Paraguay piiril, Xiluodu tamm Hiinas ning Guri tamm Venezuelas.
Hüdroelektri maksumus on suhteliselt odav, mistõttu on see konkurentsivõimeline taastuvenergia allikas. Keskmine maksumus hüdroelektrijaamas, mis on võimsam kui 10 megavatti toodetud vool, on 3–5 USA senti kilovatt-tunni kohta. Hüdroelektrijaamade tootlikkust saab paindlikult reguleerida vastavalt elektrivõrgu vajadustele. Põhimõte toimib sellel, kas salvestatakse vee potentsiaalset energiat või lastakse vett rohkem läbi turbiinide. Kuigi tammide ehitamine katkestab jõe voolu ning võib kahjustada ökosüsteeme. Suurte tammide ja reservuaaride ehitamine sageli kaasab ka inimeste ja loomade ümberasustamise. Kui hüdroelektrijaama kompleks on valmis ehitatud, siis tehas ei tooda otseselt jäätmeid ja kasvuhoonegaase tekib märgatavalt vähem kui fossiilkütustel põhinevates jaamades.