Gustav Störring

Gustav Wilhelm Störring (24. august 1860 Voerde (Ennepetal), Westfalen1. detsember 1946 Göttingen) oli saksa psühholoog ja filosoof.

Elulugu muuda

Ta õppis 1884–1887 teoloogiat, filosoofiat ja arstiteadust Bonnis, Berliinis, Kielis ja Münsteris (teoloogiaeksamid 1887, 1894) ning sai 1890 filosoofiadoktori kraadi Halle ülikoolist ning 1894 meditsiinidoktori kraadi füsioloogiainstituudist Emil Heinrich Du Bois-Reymondi juhendamisel. Seejärel töötas ta arsti assistendina Leipzigi ülikooli psühhiaatriakliinikus Hubertusburg. Samal ajal tegutses ta Wilhelm Wundti psühholoogiainstituudis, kus ta 1896 habiliteerus. Sestpeale töötas ta eradotsendina.

Aastal 1897 avas Störring erasanatooriumi Leipzigi lähedal. Samal aastal sai ta meditsiinidoktori kraadi Würzburgi ülikoolist. Aastal 1902 kutsuti ta Zürichi ülikooli filosoofia ja eksperimentaalpsühholoogia professoriks. Aastal 1911 sai ta korraliseks professoriks Straßburgi ülikoolis ja 1914 filosoofia ja psühholoogia korraliseks professoriks Bonni ülikoolis, kuhu ta jäi emeriteerumiseni 1928.

Ta asutas teise saksakeelse psühholoogiaajakirja Archiv für die gesamte Psychologie.

Looming muuda

Ta on tuntud oma töödega tunnete psühholoogia alalt (emotsioonide ajaline summeerumine, tunnete kristallisatsioonituum). Ta pani ette hinnata afekti tugevust sissehingamise ja väljahingamise kestuse suhte abil.

Ta seostas kliinilise psühhopatoloogia (mis oli tema järgi õpetus hinge kannatustest) psühholoogiaga. Ta püstitas ülesande mõista psühhopatoloogiliste nähtuste toel normaalse psüühika mehhanisme.

Raamatus "Das urteilende und schließende Denken in kausaler Behandlung" (Leipzig 1926) uuris ta ühena esimestest deduktiivset mõtlemist.

Störring tegeles ka religioonifilosoofiaga. Jumala reaalsust pidas ta teaduslikult põhjendatuks.[1]

Teosed muuda

  • Zur Lehre vom Einfluß der Gefühle auf die Vorstellungen und ihren Verlauf, 1896
  • Vorlesungen über Psychopatologie in ihrer Bedeutung für die normale Psychologie mit Einschluss der psychologischen Grundlagen der Erkenntnistheorie, Leipzig 1900
  • Psychologie des menschlichen Gefühlslebens, 1916, 2. trükk Bonn 1922.
  • Das urteilende und schließende Denken in kausaler Behandlung, 1926
  • Die moderne ethische Wertphilosophie, 1935

Viited muuda

  1. Gustav Störring: Die Frage der Wahrheit der christlichen Religion. Leipzig 1920. S. 7.