Gustaf Otto Stenbock

Rootsi poliitik

Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.

Gustaf Otto Stenbock. David Klöcker Ehrenstrahli (1628–1698) maal
Gustaf Otto Stenbock. Johann Christoph Brotze kogu

Teenistuskäik muuda

Ta oli ka alaealise kuninga Karl XI eestkostevalitsuse liige (vöörmünder).

Perekond muuda

22. juulil 1645 abiellus krahv Stenbock Stockholmis Brita Horn af Åminnega (suri 1653), kes oli riiginõuniku ja Åminne vabahärra Klas Kristersson Horn (1587–1651) ja vabaproua Sigrid Oxenstierna (1590–1644) tütar, Krister Horni (1622–1692) ja Bengt Horni (1623–1678) õde, Bengt Oxenstierna (1591–1643) õetütar ja Gabriel Oxenstierna (1586–1656) poolõe tütar. Abielust sündisid:

11. juunil 1658 abiellus Gustaf Otto Göteborgis feldmarssal Jakob De la Gardie (1583–1652) tütre Christina Catharina De la Gardiega (1632–1704), kes oli Kolga (Kolck), Kiiu (Kida), Kõnnu (Könda) ja Loo (Neuenhof) mõisa pärija ja 1656. aastal lesestunud abielust Gustaf Adolf Lewenhauptiga.

Abielu tulemusena omandasid Stenbockid Kolga mõisa.

Abielust sündisid:

Esivanemad muuda

Gustaf Otto Stenbock
(1614–1685)
Gustaf Stenbock

(1575–1629)

Erik Stenbock (1538–1602) Gustav Olofsson Stenbock (1504–1571)
Brita Eriksdotter Leijonhufvud (1514–1572)
Magdalena Sture (1539–1610) Svante Stensson Sture (1517–1567)
Märta Leijonhufvud (1520–1584)
Beata Brahe

(1583–1645)

Erik Pedersson Brahe (1552–1614) Per Joakimsson Brahe (1520–1590)
Beata Gustavsdotter Stenbock (1533–1583)
Braunschweig-Harburgi printsess Elisabeth

(1553–1618)

Braunschweig-Harburgi hertsog Otto II (1528–1603)
Schwarzburg-Leutenbergi krahvitar Margarete (1530–1559)

Viited muuda

  1. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 505-506

Välislingid muuda