Gustaf Gründgens

Gustaf Gründgens (sünninimi Gustav Heinrich Arnold Gründgens; 22. detsember 1899 Düsseldorf – 7. oktoober 1963 Manila) oli saksa näitleja ja teatrilavastaja.

Gustaf Gründgens Hamleti rollis (1936)

Gustaf Gründgens oli pärit töösturi perekonnast. 1917. aastal mobiliseeriti Gründgens Saksa sõjaväkke ja ta võttis osa Esimesest maailmasõjast Läänerindel. 1919–1920 õppis ta Düsseldorfi Teatri Lavakunstikoolis. 1920–1922 töötas Gründgens Halberstadti, Kieli ja Berliini teatrites. 1923–1928 oli ta Hamburgi Kammerteatri (Hamburger Kammerspiele) näitleja. 1928–1933 töötas ta näitleja ja lavastajana erinevates Berliini teatrites. Esimene filmiroll oli ta 1930. aastal. 1932. aastal mängis ta esmakordselt oma kõige kuulsamat rolli Mefistot Goethe "Fausti" lavastuses. 1933. aasta veebruaris määras Hermann Göring Gustaf Gründgensi Preisi Riigiteatri kunstiliseks juhiks. 1933. aasta novembris sai Gründgens Riigi Kultuurikambri senaatoriks. 1934. aastal nimetati Gustaf Gründgens Preisi Riigiteatri intendandiks, 1935–1945 oli ta sama teatri peaintendant (sisuliselt direktor). Teatri mängukavas oli põhiliselt saksa klassika. 1945–1946 oli ta mitu kuud interneerituna Nõukogude vangilaagrites. 1946. aastal töötas ta Ida-Berliinis Saksa Teatri näitlejana. 1947. aastal tegutses ta Lääne-Berliinis kabareelavastajana. 1947–1951 oli Gründgens Düsseldorfi Linnateatri peaintendant. 1948–1950 oli ta Saksa Teatriliidu president. 1951–1955 oli ta Düsseldorfi teatri Neue Schauspiel tegevjuht. 1955–1963 oli Gustaf Gründgens Hamburgis Saksa Teatri (Deutsches Schauspielhaus) peaintendant ja kunstiline juht. Ta suri maailmareisi ajal Filipiinide pealinnas Manilas.

Isiklikku

1926–1929 oli Gustaf Gründgens abielus kirjanik Thomas Manni tütre Erika Manniga. 1936–1946 oli Gründgens abielus näitleja Marianne Hoppega.

Gustaf Gründgens kirjanduses

Gustaf Gründgens on Klaus Manni (Erika Manni venna) 1936. aastal Amsterdamis ilmunud romaani "Mefisto : romaan ühest karjäärist" peategelase Hendrik Höfgeni prototüüp. 1956. aastal avaldas romaani Saksa DV kirjastus Aufbau Verlag. Pärast Gustaf Gründgensi surma kavatseti romaani välja anda ka Lääne-Saksamaal. Gustaf Gründgensi kasupoeg ja ainus pärija lavastaja Peter Gorski pöördus 1964. aasta märtsis Hamburgi Maakohtusse, et "Mefisto" väljaandmist takistada. 9. juunil 1966 keelustas Hamburgi Ülemmaakohus "Mefisto", Saksamaa Liidukohus kinnitas kohtuotsuse 20. märtsil 1968. Keelust hoolimata avaldas kirjastus Rowohlt Verlag romaani 1981. aastal. Romaani eestikeelne tõlge ilmus 1986. aastal.