Gumprecht von Hohenzollern

Gumprecht von Hohenzollern (ka Gumprecht von Brandenburg-Ansbach või Gumprecht von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; mõnikord kasutatakse ka eesnime Gumpert; 16. juuli 1503 Ansbach15. juuni 1528 Napoli) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda valitsenud Hohenzollernide suguvõsa haru liige, Bambergi toomhärra ning paavstlik saadik.

Markkrahv Gumprechti kujutis nn Markkrahvide aknal, mis asub püha Sebaldi kirikus Nürnbergis; töö autor Hans von Kulmbach (1515)

Elukäik muuda

Gumprecht oli markkrahv Friedrich II ja tema abikaasa, Poola kuninga Kazimierz IV tütre Zofia Jagiellonka poeg. Tal oli 9 venda ja 7 õde ning ta oli neist kõigist noorim. Tema vanematest vendadest olid silmapaistvaimad Kulmbachi markkrahv Kasimir, Ansbachi markkrahv Georg, Saksa ordu kõrgmeister ja esimene Preisimaa hertsog Albrecht, viimane Riia peapiiskop Wilhelm ning Magdeburgi peapiiskop Johann Albrecht.

Lasterikka vürstipere noorima pojana valiti Gumprechtile vaimuliku elukäik ning temast sai Bambergi toomkapiitli liige. Paavst Hadrianus VI ajal läks ta Rooma, kus ta elas kõrgmeistrist venna Albrechti loal koos oma teise venna Johann Albrechtiga Saksa ordule kuuluvas majas. Paari aasta pärast lahkus Johann Albrecht Roomast, kuid Gumprecht jäi sinna edasi, astudes paavst Clemens VII teenistusse. Roomas viibides taotles Gumprecht kuuria kaudu mitmeid toomhärra prebende, sealhulgas Eichstätti toomdekaani oma. Kuid kohalik toomkapiitel seisis tema taotlusele vastu ning tal ei õnnestunud seda ka kuuria abil läbi suruda.[1]

1527. aastal toimunud Sacco di Roma ajal langes Gumprecht aga paavsti vastaste kätte vangi ning suri vangipõlve vintsutuste tagajärjel järgmisel aastal Napolis. Ta maeti samasse San Giacomo degli Spagnoli kirikusse.

Sugupuu muuda

Gumprecht von Hohenzollern Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
Anna von Sachsen (1437–1512) Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
Zofia Jagiellonka (1465–1512) Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa
Elisabeth von Habsburg (1437–1505) Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Viited muuda

  1. Hugo A. Braun, Das Domkapitel zu Eichstätt. Von der Reformationszeit bis zur Säkularisation (1535–1806). Verfassung und Personalgeschichte, Stuttgart 1991, lk 22.

Kirjandus muuda

  • Christiane Schuchard, "Preußen, Franken, Rom. Der Briefwechsel zwischen Hochmeister Albrecht von Brandenburg und seinen Brüdern Johann Albrecht und Gumprecht", Schriftkultur und Landesgeschichte: Studien zum südlichen Ostseeraum vom 12. bis zum 16. Jahrhundert (Mitteldeutsche Forschungen 115), toim. Matthias Thumser, Köln etc: Böhlau, 1997. lk 219–239.
  • Norbert Sack, Harald Stark jt.: Drei Hochzeiten... und eine Kirchenspaltung - Markgraf Georg der Fromme und seine Zeit. Schrift zur Sonderausstellung auf der Plassenburg (2009).