Guantšid (hispaania keeles guanches) on Kanaari saarte välja surnud põlisrahvad.

Sageli on neid seostatud eeskätt Tenerifega, aga guantšide pärandit on koopamaalingute ja esemete näol leitud ka La Gomera, Fuerteventura, Gran Canaria, La Palma, El Hierro ja Lanzarote saarelt. On arvatud, et nad asustasid saared umbes 2500 aastat tagasi. Pärast Hispaania vallutusretki 15. sajandil hävitati suur osa põlisrahvastest. Need, kes jäid ellu, sulandusid saarele saabunud hispaanlastega. Täna võib leida Kanaari saarte kultuurist üksikuid guantši kultuuri elemente. Neist tuntuim on Silbo, vilel põhinev kommunikatsioonisüsteem La Gomera saarel.

Etümoloogia muuda

Nimetus guantšid tuleneb sõnast guanachinet ja tähendab kohalikus keeles otsetõlkes Tenerife inimest (Guan = inimene, Achinet = Tenerife).

Päritolu muuda

Selle kohta, millal guantšid asustasid Kanaari saared, puuduvad ühesed andmed. Saartelt leitud arheoloogilised leiud (söestunud puutükid, seemned, koduloomade luud) osutavad sellele, et inimene asustas saari juba 5. sajandil eKr. Genoomianalüüsid viitavad sellele, et guantšid pärinevad Põhja-Aafrikast.[1]

Keel muuda

Mitmed keeleteadlased on oletanud, et guantši keel oli sarnane berberi keelega[2]. Samas on leitud, et äratuntavalt berberi päritolu on vaid osa põllupidamise ja loomakasvatusega seotud sõnavarast. Samal ajal ei ole guantši keelest leitud berberi grammatilisi käändeid. Ka suur osa guantši sõnavarast erineb berberi sõnavarast.[3]

Viited muuda