Guanabara laht
Guanabara laht (portugali keeles Baía da Guanabara) on ookeanilaht Brasiilia kaguosas Rio de Janeiro osariigis.
Lahe läänekaldal asub Rio de Janeiro linn, idakaldal Niterói ja São Gonçalo.
Guanabara laht on suuruselt Brasiilias teine, selle pindala on 412 ruutkilomeetrit. Laht on 31 kilomeetrit pikk ja kõige laiemas kohas 28 kilomeetrit lai. Lahe suue on vaid 1,5 kilomeetrit lai.
Lahes asub üle 130 saare. Paljud neist on mandriga silla abil ühendatud.
Lahe nimi tuleb aborigeenide tupi keelest, kus gua tähendab lahte, järelliide na tähendab 'sarnane' ja para tähendab merd.
Esimesed eurooplased jõudsid lahte 1. jaanuaril 1502. See oli Portugali maadeavastajate Gaspar de Lemose ja Gonalo Coelho ekspeditsioon, mis andis lahele nimeks Ria de Janeiro, sest sel ajal tähistas portugali keeles sõna ria lahte. Hiljem aeti see segamini sõnaga rio, mis tähendab jõge, ja lahe kaldale asutatud linn sai nimeks Rio de Janeiro.
Tükk aega ei asutanud eurooplased lahte oma tugipunkti, kuigi see oli nii meresõidu kui sõja mõttes selleks suurepärane koht. Alles 1555 jõudis sinna hugenotist admiral Nicolas Durand de Villegaignon, kes asutas seal Prantsusmaa kõigi aegade esimese koloonia Prantsuse Antarktika. 1563 vallutas Portugal selle ja võttis enda valdusse. Portugal tekitas lahest peaaegu vallutamatu merekindluse.
Tänapäeval ületab lahe 13,29 km pikkune Rio-Niteri sild, mille alt võivad läbi sõita kuni 72 m kõrgused laevad.[viide?] Lahes on tihe paadi- ja laevaliiklus, sealhulgas sõidab seal palju parvlaevu.
Mõnelgi pool on lahte täidetud, et laiendada selle kaldal olevaid asulaid. Sealhulgas on lahe arvel täidetud pinnal koguni lennujaam (Santos Dumont (IATA: SDU, ICAO: SBRJ)).
Minevikus ümbritsesid lahte troopilised metsad, liivarannad ning imeliku kujuga kaljud ja mäed. Kõik see tegi lahe ja selle kaldal asuvad linnad tähtsaks turismisihtkohaks.
Saared muuda
Keskkonnakahjustused muuda
Viimastel aastakümnetel on lahe elukeskkond tugevalt kahjustada saanud ja seda loetakse üheks kõige saastatumaks piirkonnas Brasiilia rannikul.[1] Seda on põhjustanud metsatustamine, linnastumine ning kanalisatsioonist, prügist ja naftaleketest tulenev reostus. Suurimad naftareostused olid aastatel 1975, 1997 ja 2000. Eriti halvasti on läinud mangroovimetsadel. 2000 lekkis naftajuhtmest lahte 1300 m³ naftat, mis hävitas kogu mangroovimetsade ökosüsteemi. Puud surid ning tänapäeval on nende asemel paks lehkav must muda, mille seest turritavad välja puuköndid. Kunagine mangroovimetsade ala on tänapäeval elutu ja mangroovide omapära tõttu ei saa seda ala ka muuks otstarbeks kasutusele võtta.
Guanabara lahe puhastamise tegevuskava muuda
Vaata ka muuda
- Jardim Gramacho, Duque de Caxias
- Projeto Grael (Projeto Baía de Guanabara ?)[2]
Viited muuda
- ↑ * Jan./Apr. 2004, Leonardo F. Catanzaro; José Antônio Baptista Neto; Mauricio Souza Dias Guimarães; Cleverson G. Silva, Distinctive sedimentary processes in Guanabara Bay - SE/Brazil, based on the analysis of echo-character (7.0 kHz) , Rev. Bras. Geof. vol.22 no.1 São Paulo
- ↑ Projeto Grael
- Dec. 2002, Lohengrin Dias de Almeida Fernandes; Sérgio Luiz Costa Bonecker; Jean Louis Valentin, Dynamic of decapod crustacean larvae on the entrance of Guanabara bay,Braz. arch. biol. technol. vol.45 no.4 Curitiba
- 16. märts 2014, Rio 2016 purjeregatt ja jäätmemajandus Guanabara lahel ja servas
- 30. juuli 2015, Brad Brooks, Jenny Barchfield, Associated Press: AP Investigation: Filthy Rio water a threat at 2016 Olympics, ap.org