Grand Central Terminal
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Grand Central Terminal (aruandlusmärgina GCT) on New Yorgi suurlinnapiirkonna lähialasid teenindava pendelrongiühenduse ning endine linnadevahelise ühendusega lõppjaam Midtown Manhattani keskuses Park Avenue puiesteel, täpsemalt East 42nd Streeti tagusel.
| Grand Central Terminal | |
|---|---|
.jpg){kind=spacer} Grand Central Terminali jalutussaali interjöör | |
| Asukoht | New York, Ameerika Ühendriigid |
| Koordinaadid | 40° 45′ 10″ N, 73° 58′ 38″ W |
 | |
Maailma suurim raudteejaam võtab enda alla 19 hektarit ja seda teenindab 44 platvormi 67 rööpapaariga.[1] Seal asub samuti linna oluline metroojaam, mida läbivad liinide 4, 5, 6 ja 7 ning süstikliini S ühendused.[2]
Tegu on kolmanda jaamahoonega samal asupaigal ning see valmis aastal 1913.
Ajalugu muuda
Grand Central Depot (1871–1899) muuda
Magnaat Cornelius Vanderbilti poolt 1860. aastate lõpuks omandatud Hudson River Railroad, New York and Harlem Railroad ja New York and New Haven Railroadi raudteevõrgud vajasid Manhattani keskosas ühist raudteejaama. Sellega seoses anti arhitekt John B. Snookile ja insener Isaac C. Buckhoutile tellimus projekteerida senise auruvedurite depoo asemele 42nd Streeti tänaval uus raudteejaam. Ehitus algas 1. septembril 1869 ja lõppes 1871. aasta oktoobris. Ehitis valmis teise keisririigi stiilis ja tänu uuele jaamale vähenes segadus pagasi loovutamisel.
Grand Central Station (1900–1910) muuda
19. sajandil valminud hoone asemele ehitati uus rekonstrueeritud jaam arhitekt Bradford L. Gilberti juhendamisel. Kuna linnas keelati pärast 1902. aasta rongiõnnetust[3] auruvedurid, tehti ruumi elektrifitseeritud raudteeliinidele, samuti lammutati alles valminud jaamahoone juba aastatel 1903–1910.
Grand Central Terminal (1913–tänapäev) muuda
Grandioosselt pompoosne uusbarokses prantsuse beaux-arts stiilis rajatise ehitas ärimagnaat Cornelius Vanderbilti asutatud uus ettevõtte New York Central and Hudson River Railroad. See asub 19 hektari suurusel alal ning sellel on 44 platvormi, mida on rohkem kui ühelgi teisel raudteejaamal maailmas. Niinimetatud värav linna või värav mandrile valmis aastatel 1910–1913 varasema raudteejaama asemele. 1. veebruaril 1913 avatud uhke jaamahoone projekteerisid arhitektuuribürood Reed & Stem ja Warren & Wetmore[4], viimane vastutas dekoratiivse beaux-arts väljanägemise eest. Raudteevõrgu peakontoriks ehitati raudteejaama taha 1929. aastal valminud kõrghoone New York Central Building, mille projekteerisid samuti Warren & Wetmore. Grand Central Terminal on keeruka konstruktsiooniga nii seest kui ka väljast, lisaks sellele sisaldab tohutu interjöör keskset rahvakogunemisruumi. Selle maa-alused platvormid teenindavad ülemisel tasandil 41 liini ja alumisel tasandil 26 liini, kuigi kõikide liinide koguhulk platvormide ääres ja raudteedepoodes ulatub üle saja.
Tänapäev muuda
Reisijatevedu Ameerika Ühendriikide raudteedel vähenes oluliselt pärast Teist maailmasõda, kui kasutusele võeti kiirteed ja lennuliinid. Sellepärast oli mitmeid kordi arutlusel üha kasutumaks muutunud raudteejaama lammutamine. 1954. aastal peeti tõsiseid plaane samale kohale ülikõrge pilvelõhkuja rajamine, sarnased plaanid kerkisid üles veel aastakümneid.[5] Metropolitan Transportation Authority suutis siiski 1990. aastate alguses kavandada suured renoveerimistööd, mis päästsid jaama lagunemast.[6]
Aastatel 1994–2000 täielikult renoveeritud terminal teenindab tänapäeval tööle ja tagasi sõitjaid ehk pendeldajaid Metro-North Railroadi raudteevõrgus Westchesteri, Putnami ja Dutchessi maakonnas New Yorgi osariigis ning Fairfieldi ja New Haveni maakonnas Connecticuti osariigis. East Side Accessi projekt on teostamisel, et luua ühendus Long Island Rail Roadi liiniga Long Islandi saarelt Grand Central Terminali.
Terminal, mida külastab üle 750 000 reisija päevas, on avatud kella 5.30st varahommikul kuni kella 2.00ni pärast südaööd.[7]
Pärand muuda
Kuna raudteejaama ümbrus on Midtown Manhattani üks põhilisemaid turistilõkse, on ka terminalihoone üks maailma külastatumaid turismiatraktsioone. 2013. aastal külastas seda 21,9 miljonit inimest. Kui seda sooviti 1960 aastatel moderniseerimise käigus lammutada, tõmbas pidurit Jacqueline Kennedy isiklikult ning tänapäeval on see hinnatud kui üks põhilisi vaatamisväärsusi New Yorgi linnas.
| „ | Grand Central Terminal on üldkehtiv sümbol New Yorgi mineviku ja oleviku vahel.[8] | “ | |||
New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjon määras rajatise 1969. aastal kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark). Lisaks kuulub see Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse (National Register of Historic Places) ning on ka Ameerika Ühendriikide Rahvuslik Ajalooline Mälestusmärk (National Historic Landmark).
-
Terminali fuajee "tagurpidi" laemaaling -
Terminali fassaad Chrysler Buildingu taustal -
Terminal öösel -
Terminali fassaad MetLife Buildingu taustal -
Terminali söögikoht Oyster Bar
_002.jpg)
Platvormid muuda
Terminali lähistel asub mahajäetud maa-alune platvorm, mis teenindas Waldorf Astoria hotelli kõrgeid külalisi.[9] Samuti asub terminali all linna sügavaim kelder, kuhu mahuks rohkem kui 10-korruseline hoone.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://onthesetofnewyork.com/mostpopulargrandcentralterminal.html
- ↑ https://www.grandcentralterminal.com/transportation
- ↑ https://www.history.com/news/grand-central-terminal-an-american-icon-turns-100
- ↑ https://www.railway-technology.com/projects/grandcentralterminal
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2019. Vaadatud 2. aprill 2020.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.theatlantic.com/photo/2013/02/grand-central-terminal-turns-100/100451
- ↑ https://www.travelawaits.com/2486066/grand-central-station-things-to-know
- ↑ https://www.grandcentralterminal.com
- ↑ https://www.nycgo.com/articles/guide-to-grand-central-terminal
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Grand Central Terminal |