Giuliano di Lorenzo de' Medici

Giuliano di Lorenzo de' Medici (12. märts 1479 Firenze – 17. märts 1516 Firenze) oli Medicite suguvõsast pärit Lorenzo Toreda poeg, Firenze valitseja 1513–1516 ja Nemoursi hertsog alates 1515. aastast.

Giuliano di Lorenzo de' Medici. Raffaeli maal

Tema vennad olid Piero ja Giovanni de' Medici, hilisem paavst Leo X.

Vend Piero oli pärast Lorenzo surma lühikest aega Firenze valitseja, kuni vabariiklased ajasid Medicid 1494 Firenzest välja. Seejärel asus Giuliano Veneetsiasse. Medicid taastasid oma võimu Firenzes pärast seda, kui Püha Liiga ajas Itaaliast välja Prantsusmaa väed, keda Firenze vabariiklased olid toetanud. Prantslaste väljaajamist juhtis Hispaania.

Giuliano abiellus 22. veebruaril 1515 Savoia hertsogi Filippo II tütre Filibertaga (1498–1524) Prantsusmaa õukonnas. Need pulmad said teoks tänu venna Giovanni, kes oli juba paavstiks saanud, vahendustegevusele. Samal aastal andis Filiberta lähisugulane Prantsusmaa kuningas François I Giulianole tiitli Nemoursi hertsog. Paavst seevastu andis oma vennale Firenze vabariigi kaptenkindrali tiitli.

Giulianost maalis portree paavsti lemmikkunstnik Raffael. Sellel maalil paistab eesriide tagant Roomas asuv Castel Sant'Angelo.

Prantslased valmistasid Giulianot ette Napolis võimule asuma, aga need plaanid ei saanud teoks Giuliano enneaegse surma tõttu. Firenzes järgnes talle troonil tema vennapoeg Lorenzo II.

Giulianol ei olnud seaduslikke järglasi. Tal oli ebaseaduslik poeg Ippolito de' Medici, kes sai kardinaliks.

Giuliano haud asub Firenzes San Lorenzo kirikus Medicite kabelis. Seda kaunistavad Michelangelo skulptuur Giulianost, samuti tema teosed "Öö" ja "Päev". Sama nime Giuliano de' Medici kandis ka tema onu Giuliano di Piero de' Medici ja seetõttu võetakse tema hauda vahel tema onu omana.