Geórgios II

Georgios II (19. juuli 1890 – 1. aprill 1947) oli hellenite kuningas (Kreeka kuningas).

Geórgios II

Ta sündis Ateena lähedal Tatói lossis Kreeka kroonprintsi, pärastise kuninga Konstantínos I ja tema abikaasa Sophia esimese pojana. Kui tema vanaisa Geórgios I 1913 mõrvati, sai temast kroonprints (diadohh).

1917 toimus riigipööre, millega Konstantínos I kukutati troonilt ja sunniti eksiili. Geórgios järgnes oma isale ja kuningaks kuulutati tema noorem vend Aléxandros.

Kolm aastat hiljem suri Aléxandros veremürgistusse, mille sai ahvide hammustusest, ja Konstantinos I pääses referendumi tulemusena troonile tagasi.

Georgios osales sõjas Türgiga algul koloneli ja pärast kindralmajorina. 27. veebruaril 1921 abiellus Georgios Rumeenia printsessi Elisabethiga. Kreeka sai sõjas lüüa ja pärast kaotust Smyrna lahingus sundis sõjavägi Konstantinose taas troonist loobuma. Georgios krooniti uueks kuningaks.

Oktoobris 1923 kukutati ta ise. Georgios keeldus tagasi astumast, kuid lahkus 19. detsembril 1923 oma naise kodumaale Rumeeniasse. 25. märtsil 1924 kuulutati Kreekas välja vabariik ja Georgios oli sellega kukutatud. Talt võeti Kreeka kodakondsus ja tema varandus natsionaliseeriti.

Georgiose abielu nurjus. Tema naine jäi Bukaresti, kuid Georgios sõitis üha rohkem mööda maailma, külastades oma ema Firenzes ja selle ema sünnimaad Suurbritanniat. Pärast 1932. aastat ei läinud ta enam kunagi Rumeeniasse. Lasteta abielu lahutati 6. juulil 1935.

Ajavahemikul 1924–1935 vahetus Kreekas 23 valitsust, oli diktatuur ja 13 riigipöördekatset. Oktoobris 1935 kukutas kindral Georgios Kondylis valitsuse ja kuulutas välja rahvahääletuse monarhia taastamiseks. See toimus 3. novembril 1935 ja üle 95% rahvast hääletas monarhia taastamise poolt. 25. novembril naasis Georgios Kreekasse ja kuulutati kuningaks.

Oma teistkordse troonile saamise puhul saatis ta kirja tolleaegsele riigivanemale Konstantin Pätsile.

Vältimaks uusi riigipöördekatseid, rajas Georgios 4. augustil 1936 valitsusjuhi Ioannis Metaxase ajal diktatuuri. Kehtestati fašistlike joontega režiim ja range tsensuur. Muuhulgas keelustati Platoni, Thukydidese ja Xenophoni teosed.

Teise maailmasõja ajal esitas Itaalia Kreekale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist riiki. 28. oktoobril 1940 Metaxas keeldus, mispeale algas Itaalia-Kreeka sõda. See oli Kreekale edukas ja kreeklased hõivasid Albaania lõunaosa, kust Itaalia neid rünnanud oli. Kuid 6. aprillil 1941 tungis Bulgaariast Kreekasse Saksamaa sõjavägi ning Kreeka ja Briti sõjavägi ei suutnud neile kaitset osutada. Kreeka okupeeriti ja juba 23. aprillil 1941 lahkus Georgios taas riigist.

31. märtsil 1946 korraldati taas referendum küsimuses, kas taastada monarhia või vabariik. 90% valimisaktiivsuse juures sai monarhia 67% valijate toetuse ja Georgios naasis troonile. Seepeale puhkes riigis kodusõda rojalistide ja vabariiki soovinud kommunistide vahel. Georgios oli sel ajal juba väga haige ja suri 1. aprillil 1947 oma lossis.

Troonil järgnes talle tema noorem vend Pavlos.

Kirjandus

• Kreeka kuningas ootab... Uus Eesti, 27. oktoober 1935, nr. 40, lk. 5.
• Kreekas jälle kuningas troonile. Uus Eesti, 4. november 1935, nr. 48, lk. 8.
• Kreeka kuningas saabus täna koju. Uus Eesti, 25. november 1935, nr. 69, lk. 5.

Välislingid

• Kreeka kuninga kiri riigivanemale

Eelnev Konstantinos I	Hellenite kuningas 1922–1924	Järgnev Vabariik Pavlos Kountouriotis (ajutine riigipea)
Eelnev Vabariik Alexandros Zaimis	Hellenite kuningas 1935–1947	Järgnev Pavlos