Gaurė
Gaurė on alev Leedus Tauragė rajoonis, Gaurė valla halduskeskus. Alev asub Šešuvise jõe kaldal. Gaurė vana saksakeelne nimi oli Gauren, venekeelne aga Гавры.[1]
| Gaurė | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
|
| |||||||
| Elanikke | 468 (2001) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 55° 15′ N, 22° 29′ E | ||||||
  | |||||||
.gif)
Alevis on põhikool. Vaatamisväärsuseks on XIX sajandil püstitatud kellatorn.
Ajalugu muuda
Gaurėt on esmamainitud 1500. aastal. Toona viis sealt läbi Preisimaale viiv tee, alevis asus aga tollipunkt. Aastast 1561 on teada, et seal asus kõrts, mille omanikuks oli Zofija Gaura. XVI sajandist on teateid ka Gaurė mõisast, kuigi see asus kujunevast alevikust kaks kilomeetrit eemal.
Omanikeks on olnud aastast 1522 Skopid, seejärel Kamieńskid (Jeržy Kamieński ehitas aastal 1564 Šešuva jõele silla). Aastast 1674 olid alevi omanikeks Billewiczid, aastast 1742 Mirskid, aastast 1796 Goštautased, aastast 1813 Szemiotid. [2]
Aastail 1661–1771 ehitati sinna kalvinistide kirik. Aastal 1670 ehitati sinna ka katoliku kirik, alev sai Gaurėst samal aastal. Aastal 1701 sai alev turuprivileegid, kuid XVIII sajandi alguses kannatas see rängalt katku läbi. Aastal 1773 valmis vana asemele uus katoliku kirik. Aastal 1834 hävitas alevi suur põleng. XIX sajandi teisel poolel oli alev Knygnešyste keskuseks.
Pärast Leedu iseseisvumist avati alevis leedukeelne kool, mõisa juures tegutsesid veski ja saekaater. Teise maailmasõja ajal tapsid Saksa okupatsiooniväed alevis elanud juudid. Pärast sõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Aastal 1970 põles sealne katoliku kirik maha, uus kirik valmis aastal 1991.
-
Gaurė kirik -
Gaurė kool
Viited muuda
- ↑ Гавры. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 602 lk.
- ↑ http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_II/504
Välislingid muuda
Gaurė – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis