Gastroenteriit
Gastroenteriit on mittespetsiifiline termin, mida kasutatakse seedeelundkonna mitmesuguste haiguslike seisundite kirjeldamisel. Üldjuhul mõeldakse gastroenteriidi all ägedat soolenakkust ehk seedekulgla põletikulist protsessi, mis mõjutab peamiselt mao ja peensoole limaskesta.[1][2]
Gastroenteriidi rahvapärased nimetused on kõhugripp, kõhuviirus ja talvine oksendustõbi.
Sümptomid ja haigusnähtude kestus muuda
Sümptomite hulka kuuluvad kõhulahtisus, oksendamine ja kõhuvalu.[3] Samuti võib esineda palavik, nõrkusetunne ja vedelikupuudus.[4] Haigusnähud kestavad üldjuhul 24–60 tundi ning tavaliselt tervenevad inimesed täielikult ja ilma järelmõjuta.[5] Imikule võib see haigus eluohtlik olla, sest oksendamise ja kõhulahtisuse tagajärjel tekib kiiresti vedeliku ning mineraalainete puudus ja lapsed on selles suhtes oluliselt tundlikumad kui täiskasvanud.[5]
Tekkepõhjused muuda
Gastroenteriit võib tekkida viiruste, bakterite, parasiitide ja seene põhjustatud infektsioonidest.[4] Kõige sagedasemateks gastroenteriidi tekitajateks on viirused.[6] Lastel põhjustab raskeid haigusjuhtumeid kõige sagedamini rotaviirus.[7] Täiskasvanute puhul on tavalised tekitajad noroviirus ja kampülobakter.[8][9] Soolenakkuse võib saada pesemata või kuumutamata toidu söömisel, saastunud vee joomisel või tiheda kontakti kaudu juba nakatunud isikuga.[4]
Ennetamine ja ravi muuda
Ennetuse hulka kuulub eelkõige käte korralik pesemine seebiga enne söömist ja pärast tualetis käimist. Oluline on vältida mustade kätega näopiirkonna puudutamist.[1] Ennetusmeetodite hulka kuuluvad ka puhta joogivee tarbimine ja prügi õigeaegne väljaviimine.[4] Laste puhul on soovituslik rotaviiruse vaktsiini kasutamine.[4][7]
Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Haigusperioodil on oluline piisaval hulgal vedeliku tarbimine,[4] milleks sobib kõige paremini gaseerimata mineraalvesi või taimetee.[1] Rinnaga toitvatel emadel soovitatakse rinnaga toitmist jätkata.[4] Tõsiste juhtude korral võib osutuda vajalikuks intravenoossete vedelike kasutamine.[4] Vedelikke võib anda ka nasogastrilise toru abil.[10] Lastele soovitatakse anda tsingipreparaate.[4] Antibiootikume ei ole üldjuhul vaja manustada.[11]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Gastroenteriit – kuidas toime tulla sooleinfektsiooni korral Ragnar Vaiknemets (20. sept. 2017)
- ↑ Schlossberg, David (2015). Clinical infectious disease (Second ed.). Lk 334. ISBN 9781107038912. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.09.2017.
- ↑ Singh, Amandeep (2010). "Pediatric Emergency Medicine Practice Acute Gastroenteritis — An Update". Pediatric Emergency Medicine Practice. 7 (7).
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Ciccarelli, S; Stolfi, I; Caramia, G (29.10.2013). "Management strategies in the treatment of neonatal and pediatric gastroenteritis". Infection and Drug Resistance. 6: 133–61. DOI:10.2147/IDR.S12718. PMC 3815002. PMID 24194646.
- ↑ 5,0 5,1 Mis on kõhugripp? www.kliinik.ee
- ↑ A. Helms, Richard (2006). Textbook of therapeutics : drug and disease management (8. ed.). Philadelphia, Pa. [u.a.]: Lippincott Williams & Wilkins. Lk 2003. ISBN 9780781757348. Originaali arhiivikoopia seisuga 08.09.2017.
- ↑ 7,0 7,1 Tate JE, Burton AH, Boschi-Pinto C, Steele AD, Duque J, Parashar UD (2012). "2008 estimate of worldwide rotavirus-associated mortality in children younger than 5 years before the introduction of universal rotavirus vaccination programmes: a systematic review and meta-analysis". The Lancet Infectious Diseases. 12 (2): 136–41. DOI:10.1016/S1473-3099(11)70253-5. PMID 22030330.
- ↑ Marshall JA, Bruggink LD (2011). "The dynamics of norovirus outbreak epidemics: recent insights". International Journal of Environmental Research and Public Health. 8 (4): 1141–9. DOI:10.3390/ijerph8041141. PMC 3118882. PMID 21695033.
- ↑ Man SM (2011). "The clinical importance of emerging Campylobacter species". Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology. 8 (12): 669–85. DOI:10.1038/nrgastro.2011.191. PMID 22025030.
- ↑ Webb, A; Starr, M (2005). "Acute gastroenteritis in children". Australian Family Physician. 34 (4): 227–31. PMID 15861741.
- ↑ Zollner-Schwetz, I; Krause, R (2015). "Therapy of acute gastroenteritis: role of antibiotics". Clinical Microbiology and Infection. 21 (8): 744–9. DOI:10.1016/j.cmi.2015.03.002. PMID 25769427.