Gamvik (põhjasaami keeles Gáŋgaviika) on kaluriküla Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonna Gamviki vallas Nordkinni poolsaare idarannikul Barentsi mere ääres.

Vaade külale lõunast

Aastal 2006 oli asulas umbes 200 elanikku. Gamvik on olnud Norra mandri põhjapoolseim suurem asula (tettsted), kuid nüüd on elanike arv alla 200[1]. See on vähenenud kalanduse kokkutõmbumise tõttu.

Traditsiooniselt tegeldi külas kalapüügiga, kuid viimastel kümnenditel on kalapüügist järk-järgult loobutud. Viimane kaluritalu lõpetas tegevuse 2008. Elatutakse turismist harrastuskalameestele, sest tegu on hea kohaga kalapüüdmiseks nii merest kui ka jõgedest Risfjordelvast ja Sandfjordelvast.

1971. aastal avati Gamviki lennuväli, mis oli Gamviki vallas esimene. Pärast Mehamni lennujaama avamist kasutatakse sealset maandumisrada ainult häda korral.

Maanteeühenduse Norra teedevõrguga sai Gamvik, nagu kogu Nordkinni poolsaar, alles 1980ndate lõpus, kui avati maantee fylkesvei 888. Gamviki ühendab Mehamniga kohalik tee nr 263.

Gamvikis asub Gamviki muuseum. See on maailma põhjapoolseim muuseum, kus eksponeeritakse esemeid ja pilte ajaloost, rannakultuurist ja loomastikust. Külas on ka kool ja Gamviki kirik.

Umbes 4 km Gamvikist põhja pool on Norra ja kogu maailma põhjapoolseim maismaatuletorn, 39 m kõrgune Slettnesi tuletorn.

Slettnesi juures on ka Slettnesi looduskaitseala, kus on paljude linnuliikide tähtis pesitsuspaik ning muu hulgas suuruselt teine söödikännikoloonia Norras.

Gamviki lähedal on kõrgendik Varen, kus Teise maailmasõja ajal oli Saksamaa kaitserajatis 130 sakslasega. Taganemisel 1944 lasksid sakslased selle õhku.

Slettnesist lääne pool on Steinvågen, kus asub üks Norra paremini säilinud kivilabürinte.

Gamviki lähedal on maailma põhjapoolseim mandril paiknev laagriplats Camp 71°N.

Viited muuda

Välislingid muuda