Günther Krupkat

Günther Krupkat (5. juuli 1905 Berliin – 14. aprill 1990 Ida-Berliin) oli saksa ulmekirjanik, silmapaistvamaid Saksa DV ulmekirjanduse esindajaid.

Günther Krupkat

Günther Krupkat õppis kõrgkoolis inseneriks, kuid pidi rahapuuduse tõttu õpingud pooleli jätma. Ta töötas seejärel vabrikutöölise, filmidramaturgi, ärireisija, elektromontööri, reklaamitekstide kirjutaja, laboradi ja ajakirjanikuna.

19-aastaselt kirjutas ta esimese utoopilise romaani "Od", mis oli inspireeritud Aleksei Tolstoi "Aeliitast". Kirjastajad leidsid, et raamat oli ühiskonnakriitika tõttu liiga vasakpoolne ning see jäi ilmumata. Günther Krupkatil õnnestus aga avaldada juba sel perioodil oma esimesed lühijutud.

Günther Krupkat võttis osa vastupanuvõitlusest natsionaalsotsialistide vastu ja põgenes Tšehhoslovakkiasse. Teise maailmasõja järel pöördus ta Berliini tagasi. Ta lõpetas poolelijäänud inseneriõpingud, töötas seejärel toimetajana ning oli alates 1955. aastast Berliinis vabakutseline kirjanik. Põhiliselt kirjutas ta ulmekirjandust. Romaan "Das Schiff der Verlorenen" ("Kadunute laev") käsitleb Titanicu hukkumist. Saksa DV Kirjanike Liidus oli ta aastatel 1972–1978 ulmekirjanduse töögrupi esimees.

Jutustused

• "Gefangene des ewigen Kreises" (1956) ("Igavese ringi vangid")
• "Kobalt 60" (1957)
• "Nordlicht über Palmen" (1957) ("Põhjavalgus palmide kohal")
• "Insel der Angst" (1969, ilmunud antoloogias) ("Hirmu saar")
• "Das Duell" (1974, ilmunud antoloogias) ("Duell")
• "Bazillus phantastikus" (1975, ilmunud antoloogias)
• "Der Mann vom Anti" (1975, ilmunud antoloogias) ("Mees Antilt")

Romaanid

• "Die Unsichtbaren" (1956) ("Nähtamatud")
• "Das Schiff der Verlorenen" (1957) ("Kadunute laev")
• "Das Gesicht" (1958) ("Nägu")
• "Die große Grenze" (1960) ("Suur piir")
• "Als die Götter starben" (1963) ("Kui jumalad surid", eesti keeles 1969)
• "Nabou" (1968)