Götiit

mineraal

Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.

Götiit
Omadused
Keemiline valem Fe3+O(OH)
Mineraaliklass hüdroksiidid
Molekulmass 88,85
Värvus pruun, kollakas- ja punakaspruun
Tihedus 4,3 g/cm³
Kõvadus 5...5,5
Lõhenevus täiuslik
Süngoonia rombiline
Punktigrupp rombiline dipüramidaalne
Kriips kollakaspruun
Kaksistumine tavaliselt ei esine
Läige teemandiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk negatiivne
Kaksik­murdumine 0,138...0,140
Reljeef väga kõrge
Pleokroism kollakais oranžides ja pruunides toonides tugevalt pleokroeeruv
Interferents­värvused esimest, teist ja kolmandat järku
2V 0...27°
nα 2,260...2,275
nβ 2,393...2,409
nγ 2,398...2,415

Keemiline valem: Fe3+O(OH)

Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni tumepruun. Esineb enamasti muldjate või neerjate agregaatidena, harva väljakujunenud tahkudega prismaliste kristallidena. Kuulub rombilisse süngooniasse. Punktigrupp: 2/m2/m2/m. Kristallidel vertikaalne viirutus. Kõvadus: 5...5,5; erikaal: 4,37; kriipsu värvus: kollakaspruun; teemandiläige. Võib moodustada pseudomorfoose teiste mineraalide, näiteks püriidi järgi, mille murenemissaadus ta ongi.

Götiit koosneb kolmevalentsest rauast (62,85%), hapnikust (36,01%) ja vesinikust (1,13%). Väljendades keemilist koostist oksiidsel kujul, leiame, et götiit on hüdraatunud hematiit – Fe2O3 (89,86%), H2O (10,14%). Võib sisaldada mangaani (kuni 5%).

Götiit on väga tavaline mineraal, ehkki teda peeti kunagi haruldaseks. Moodustub näiteks raua roostetamisel. Looduses moodustub götiit rauda sisaldavate mineraalide oksüdeerumisel. Götiidi neerjad vormid tekivad tema väljasettimisel rauda sisaldavatest kolloidlahustest, moodustades niiviisi rauarikkaid soo- ja allikasetteid. Götiit moodustabki põhilise osa rauamaagist, mida nimetatakse soorauaks.

Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina.

Götiit võib sarnaneda hematiidiga, kuid on sellest kindlalt eristatav kriipsu värvuse järgi. Limoniit võib samuti götiidiga sarnaneda, kuid on enamasti kollakama värvusega.

Götiidile on antud nimi saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe auks, kes oli huvitatud ka mineraloogiast.